E, 6.02.2023

Sõõrumaa kunagisele maalapile rajatud Riia kogukonnaaias tegutseb üle 160 aedniku

Kodu.postimees.ee
Sõõrumaa kunagisele maalapile rajatud Riia kogukonnaaias tegutseb üle 160 aedniku
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Renāte Lagzdina.
Renāte Lagzdina. Foto: Erakogu

2020. aasta kevadel sõitis lätlanna Renāte Lagzdina Eestisse, et kohtuda Rotermanni kvartali juhtidega. Tal oli koroonaaja alguses tekkinud idee luua Riia kesklinna kogukonnaaed, mis ühendaks inimesi ja annaks ka eakatele võimaluse sotsialiseeruda.

Maatükk, mis sobis ideaalselt kogukonnaaiaks, kuulus aga Rotermanni Kvartali omanikele. See on spordihalli juures ja asub kesklinnas suurte kortermajade läheduses.

Lätlanna visioon oli väga selge, ta oli New Yorgis ja mujal maailmas näinud väga hästi toimivaid kogukonnaaedu ja kohtumine läks väga hästi.

«Täna on see maatükk juba omanikku vahetanud, aga olen siiani Rotermanni tiimile väga tänulik. Leppisime kohe alguses kokku, et tegemist on ajutise projektiga ja saime loa seda maatükki kolm aastat kasutada. Õnneks said nad nii pikka koostööd endale lubada ja nägid seda hea võimalusena, kuidas kogukonnale tagasi anda,» avaldas Lagzdina, kes esialgu mõtles kogukonnaaeda luues just eakatele.

«Kui koroonaaeg algas, siis väga palju räägiti sellest, kuidas eakad on mõneti justkui isolatsiooni jäänud. Hakkasin mõtlema, kuidas neid sotsiaalselt integreerida ja mõistsin, et aia pidamine, looduse keskel olemine ja oma eakaaslastega suhtlemine oleks selleks hea võimalus. Täna on meil 160 aednikku, on nii noori kui ka vanu ja ma näen väga selgelt, kuidas osad eakad on tänu sellele lausa õide puhkenud. Aiapidamine on aidanud ehitada sildu noorte ja vanade vahel,» avaldas New Yorgis kunstiajalugu õppinud noor naine.

Prestiižne auhind

See, mida lätlanna on korda saatnud, on paljude jaoks siiani väike ime. Hiljuti jõudis kogukonnaaed ka mainekal European Prize for Urban Public Space finaali. See on toonud kogukonnaaeda vaatama väga palju turiste, nii tudengeid üle kogu Euroopa kui ka noori peresid. Kogukonnaaeda on loodud ka väike kohvik, mis on päevasel ajal kõigile avatud, seal korraldatakse suvel kontserte ja üritusi ning paljude jaoks on see muutunud üheks põhiliseks kokkutulemisepunktiks.

Renāte Lagzdina Riia kesklinna kogukonnaaias.
Renāte Lagzdina Riia kesklinna kogukonnaaias. Foto: Erakogu

«Paljuski õnnestus projekt tänu meie sponsoritele, saime Läti ettevõtelt Kronus lillekastid, väetist saime ühelt perefirmalt. Selleks, et vee ja elektri eest maksta, tegime korjanduse. Igapäevased kulud maksavad aiapidajad ise,» loetles ta.

Et kohe alguses on oma aia loomise vastu nii palju huvilisi, ei osanud esialgu ka Lagzdina ise arvata. Selleks, et huvilisteni jõuda, saadeti Riia meediasse pressiteade, kus kutsuti inimesi üles kogukonnaaia projektis kaasa lööma. Seejärel korraldati kaks üritust, kus inimestele näidati territooriumit ja kutsuti neid koristustalgutele. «Need, kes tulid mõlemale koristustalgule, said nimekirjas esimesed olla. NIi saime esimesed 70 aiaomanikku. 1. jaanuaril kell 10 avasime inimestele võimaluse oma aed ära broneerida ja need kohad läksid väga kiiresti. Täna on meil huvilisi rohkem kui aiapidamise kohti,» jutustas ta.

Kogukonnaaed kui haridusprogramm

Keskmine aiapidaja on 24-43 aastane noor lastega pere, kes tahab oma järeltulijatele näidata, kuidas toitu kasvatatakse. Kogukonnaaeda nähakse kui haridusprogrammi lastele.

Mis soovitusi annaks lätlanna aga Tallinna kogukonnaaia tegemiseks? «Asukoht on kindlasti oluline, aga kõige olulisem on just kogukonna kaasamine. Selleks, et kogukonnaaed toimiks, on vaja luua ka teatud reeglid ja süsteemid. Näiteks meie juures aeda omav inimene peab korra kuus osalema meie üritustel ja tegema suvistel üritustel vahetusi. Kogukonna liige olles peab investeerima aega,» nentis ta.

Renāte Lagzdina.
Renāte Lagzdina. Foto: Erakogu

Peagi annab Lagzdina kogukonnaaia juhtimise teatepulga edasi ühele teisele aktiivsele liikmele ja jätkab samas kogukonnas aednikuna. See on kaasa toonud kahetised emotsioonid. «Esialgu tundsin kergendust, aga kui kohtusime ja mõistsingi, et ta võtab kõik üle, siis tundsin justkui annaksin oma enda lapse üle. See saab kindlasti olema valulik, aga tulevikuperspektiivi silmas pidades on see õige otsus,» nentis ta.

Märksõnad
Tagasi üles