:format(webp)/nginx/o/2022/11/08/14947786t1hb67f.jpg)
Kui varem saime kehvalt soojustatud maja probleeme lahendada paksemate sokkidega, siis juba möödunud talvel oli vaja palju paksemat rahakotti. Alles alguses küttehooaeg hoiab aga kõiki lausa hirmul. Mida saaks veel ära teha enne suurte külmade ja tõelise küttehooaja algust, et praegusel ja kõikidel järgmistel hooaegadel küttearveid veidigi allapoole tuua?
Üks olulisemaid nõudeid soojapidavajale majale on selle õhutihedus, mistõttu on äärmiselt oluline välja selgitada kohad, kust õhk saab vabalt väljast sisse ja seest välja liikuda. Ja need ei pruugi olla otseselt augud seintes.
«Vanemates majades on näiteks eriti keerulised alad akende ja uste ümber. Ka uutes kodudes tehakse akende ja uste paigaldamisel palju vigu või on näiteks lihtsalt purunenud tihendid või akna või ukse ümbert tihendusvaht. Sellisel juhul eraldab majas olevat sooja õhku välisõhust üksnes hoone viimistluskiht või fassaad. See aga pole mõeldud sooja hoidmiseks,» selgitas isolatsioonimaterjale tootva Kingspan Insulation OÜ tehniline konsultant Kristjan Väester.
Tavaliselt tunneb igaüks kohe ära, kui aknad ja uksed on kehvalt soojustatud, sest aknaraamide läheduses on palju jahedam. Külma ilmaga, kui on ka palju niiskust, võib akna- või ukseraamide lähedusse tekkida jääkiht, koguneda niiskus, tekkida hallitus.
Kui oled mõnda eelnimetatud probleemi oma kodus märganud, peaks akna- või ukseliistud lahti võtma ja seal olevad õõnsused isolatsioonimaterjaliga täitma. Kui aknaraam seda lubab, saab lisasoojustust ka juurde panna.
«Kui akna- või ukseraam on piisavalt lai, tuleks õhukesest isolatsioonimaterjalist paneelid ava külgedele kinnitada nii, et raam istuks isolatsioonikihi sisse. Paneele on lihtne pahteldada ja soovitud värvi värvida,» lausus Väester.
Teine vanade majade probleem on ebapiisav soojustuskiht. Näiteks aastate eest soojustati katuseid tihti vaid 10-15 cm paksuse soojustuskihiga. Nüüd on standard vähemalt 2-3 korda paksem soojustuskiht.
«Muidugi on seinte ja katuse lisasoojustamine üsna tõsine ja kulukas tegevus, mida oleks kõige parem kombineerida ühiselt muude remonditöödega. Siiski saab katust paljudes kohtades soojustada üsna lihtsalt õhukeste tänapäevaste soojustuspaneelidega. Nende soojapidavusomadused on umbes 2 korda paremad kui tavalistel isolatsioonimaterjalidel, seega annab see kindlasti olulise efekti,» lausus Väester.
Maja seestpoolt soojustamine on samuti võimalik ning selleks sobivad õhukesed ülimalt efektiivsed paneelid.
Eramute ja kortermajade esimese korruse elanikud, kelle all on kütmata kelder, on tihti jätnud tähelepanuta fakti, et keldri lae soojustamine aitaks neil oluliselt paremini toas sooja hoida.
«Kui maja on vanema konstruktsiooniga, siis suure tõenäosusega on kütmata keldri ja sinu kodu vahele jääv põrand praktiliselt soojustamata. Soojuskadu läbi sellise põranda võib olla päris suur, sest läbi selle kütad ka keldrit. Piisab õhukesest kihist kaasaegsest soojustusmaterjalist keldri laes ja need soojakaod kohe vähenevad. Sellise soojustamise plussiks on ka see, et keldris on lihtsam töid teostada ja ei pea nii palju tähelepanu pöörama viimistlusele,» selgitas Väester.
Loomulikult oleks kõige mugavam teostada kõiki soojustustöid suvisel ajal, kuid mõningad lihtsamad tööd on praeguste küttehindade juures kasulik ära teha ükskõik mis ajal.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)