L, 4.02.2023

Ka korteri keskküte on tuleohtlik! 3 ohutusviga, mida kütteperioodil vältida

Kodu.postimees.ee
Ka korteri keskküte on tuleohtlik! 3 ohutusviga, mida kütteperioodil vältida
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tuleohtu seostatakse enamasti ahiküttega, aga ka keskküttega kortermajades on levinud vead, mis tõstavad küttekulu, võivad tekitada tulekahju, tuua kaasa trahve ning jätta ilma kindlustusrahast. Viking Security tuleohutuse valdkonna juht Jaan Aia annab nõu, kuidas neid riske maandada.

Tuleohutuse juhi sõnul ei teadvusta inimesed sageli, et ka keskkütteradiaatori soojus on põlemise tulemus ning põlemine võib hooletuse korral muutuda tulekahjuks. «Veel enam, kui tulekahju puhkeb ohutusnõuete rikkumise tõttu, siis ootab lisaks Päästeameti trahv. Seega igaüks peaks hiljemalt kütteperioodi alguses läbi mõtlema, kas tema kodumaja küttesüsteem on korralikult hooldatud ning nõuded täidetud,» soovitas Aia.

Alljärgnevalt toome välja kolm levinud tuleohutusviga, mida kortermajas elavad inimesed teevad, aga mida on lihtne vältida.

Küttesüsteem on puhastamata

Mõnikord on kortermajal oma keskküttekatel, mõnikord on see mikrorajooni peale. Sageli vastutab selle puhastamise eest korteriühistu. Kortermajade küttesüsteemi peab vähemalt kord aastas puhastama korstnapühkija 4. või 5. taseme kutsetunnistusega spetsialist, kes sisestab seejärel vastava akti küttesüsteemide portaali, kust seda näeb Päästeamet.

Puhastamata süsteem on vähem efektiivne ning sama küttekulu eest saab kokkuvõttes vähem toasooja. Raha põleb sõna otseses mõttes ahjus ära. Samuti, kui seda kohustust pole täidetud ning puhkeb tulekahju, teeb Päästeamet trahvi 3200 eurot. Igaüks võiks oma korteriühistu juhatuselt üle küsida, kas korstnapühkija on käinud ja süsteem talveks valmis.

Tuhk, sädemed ja vingugaas

Paljudes vanemates majades on korterites endiselt ahjud, puupliidid või kaminad. Kaminad on populaarsed ka ruumikates uusarenduste korterites. Tuleohutust seostatakse tihti ainult peamise küttekoldega ehk näiteks maamaja ahjuga, aga sama ohtlik võib olla ka harva kasutatav pliit või hubasuse jaoks mõeldud kamin.

Alati, kui tegu on elava tulega, tuleks järgida kõiki peamisi ohutusreegleid:

  • tühjenda kolle enne kütmist tuhast,
  • küta korralike kuivade puudega,
  • ära ladusta puid kolde kõrval ega pliidi peal,
  • ära kasuta süütevedelikku,
  • pane koldesse korraga pigem vähem puid,
  • ära jäta koldesuu lähedale süttivaid materjale,
  • ava siiber enne tule süütamist ning sulge alles siis, kui puud on täielikult põlenud ning leek kustunud – väldi mürgise vingugaasi sattumist tuppa.

Ära unusta maavanaema

Eestis on üsna tavaline, et nooremad põlvkonnad elavad linnas korterites, vanem põlvkond endiselt ahiküttega maamajades. Igas eramajas peab vähemalt 3. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija käima kord viie aasta tagant ning sisestama akti küttesüsteemide portaalil. Aga turvalisuse huvides tasub ka maamaja lõõre puhastada pigem igal aastal.

Mida vanem ahi, seda olulisem on jälgida ka kolde ja korstna seisukorda. Sageda kuumutamise perioodil võib mört mureneda ning kivid ahjuseinast välja kukkuda. Kivid ja mört võivad ka mõraneda, tekkida praod, kust lendavad välja sädemed või imbub vingugaas. Üldjuhul tekivad sellised kahjustused kolde ja selle ukse ümbruses. Kahtluse korral lase ahi kutsetunnistusega potsepal üle vaadata ning parandused teha.

Jaan Aia lisas, et kõik samad nõuded kehtivad ka linnaeramutele, millel võivad olla ahjud või oma keskküttekatlad, ning ettevõtete küttesüsteemide kohta. «Nii eraisikute, korteriühistute kui ettevõtete puhul on üsna kindel, et kindlustuslepingus on punkt, et ohutusnõuete rikkumise korral on tulekahjuhüvitis oluliselt väiksem. Seega küttesüsteemi puhastamata jätmine võib kolmekordselt kätte maksta. Parem on lasta lõõrid enne talve puhtaks teha,» soovitas ta.

Märksõnad
Tagasi üles