:format(webp)/nginx/o/2022/11/10/14950907t1h5d7b.jpg)
Citadele panga tellitud küsitluse tulemuste järgi pole Eesti inimesed kaotanud optimismi lootes hakata saama tööandjapoolsest toetust energiakulude hüvitamiseks. 11 protsenti küsitlusele vastanutest lausus, et neil palgalisa kohta tööandja poolt teavet küll pole, kuid ei välista veel täielikult sellist otsust.
Balti riikides läbi viidud uuringu tulemuste järgi hakkab kõrgete elektri- ja küttekulude tõttu tööandja poolt ajutist lisatasu saama üks protsent Eesti inimestest, kaks protsenti Lätis ja Leedus kolm protsenti küsitlusele vastanutest. Lisaks märkis neli protsenti Eesti inimestest, et saavad lihtsalt üleüldise palgatõusu.
Kokku 58 protsenti vastanutest tõdes, et tööandja ajutist või püsivat palgalisa ei plaani või nad pole palgalisa kavast midagi kuulnud, kuid on täiesti kindlad, et seda ei tule.
«Vanasõna ütleb, et magava kassi suhu hiir ei jookse. Seega ei tasuks tööandja initsiatiivile ootama jääda vaid ise oma soovidest ja muredest teada anda. Alles mõni kuu tagasi selgus näiteks uuringust, et ainult 15 protsenti Eesti inimestest on tööandjalt kõrgemat tasu nõudnud,» lausus panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. «Lisaks märkis tookord 12 protsenti vastajatest, et plaanib kindlasti palgatõusu küsida. Paraku me küll ei tea, kui paljud neist ka päriselt tegudeni jõudsid.»
«Energiahindade tõus on kõigile osapooltele tohutu väljakutse, nii töötajatele kui ka tööandjatele. Käimasolev kütteperiood on toonud suuremad arved ja see avaldab majandusele tohutut mõju, mistõttu kutsume tööandjaid üles otsima võimalusi oma töötajate toetamiseks,» selgitas Hakiainen.
Suvises uuringus vastas kokku 58 protsenti, et pole endale inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kompenseerimiseks palgatõusu nõudnud. 38 protsenti märkis, et ei ole seda lihtsalt teinud, 15 protsenti märkis, et ei ole seda teinud, kuna teavad, et see pole võimalik ja viis protsenti, kuna nad ei julge sellist nõudmist lihtsalt teha.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)