«Ise ei osanud me üldse aimatagi, et vingugaas tuppa oli saanud – seda ei ole ju tunda,» ütles Kristina. «Kes teab, kui mitu korda seda varem oli juhtunud – kütsime ahju nii nagu olime harjunud. Ehmatas ikka ära küll!»
See ei jäänud aga viimaseks ehmatuseks – ainult kuu hiljem, kui Kristina perega magama hakkas minema, andis seade häiret. «Esialgu olime segaduses, sest midagi ei tundunud valesti olevat – suitsu ju ei olnud. Me ei teadnud ka, kas andur nüüd vingugaasi tõttu tööle hakkas,» rääkis Kristina. Kiirelt pärast seadme käivitumist tuli ka G4Silt kõne, kus perekonnale selgitati, mis oli juhtunud, uuriti, kas pererahvas on parasjagu kodus ning soovitati taaskord tubasid tuulutada.
Hiljem tuli välja ka põhjus, miks vingugaas tuppa jõudis: nimelt oli ahjusiiber liiga vara kinni pandud. «Me isegi ei teadnud, kui mitmeid kordi võis olla seda varem juhtunud, et ahjusiibri liiga vara sulgemise tõttu oli vingugaas tuppa pääsenud,» nentis Kristina. «Olles ise nüüd kogenud kui salakaval võib vingugaas olla, oskame hinnata selle pisikese anduri kasulikkust.»
Mida mürgitus inimesele teeb?
Lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas tekitab inimesele kergemal juhul peavalu või -pöörituse, õhupuuduse tunde, iivelduse või paneb kõrvus kohisema. Mürgituse süvenemisel tekib juba jäsemetes halvatus ning isegi kui inimene aimab teda ähvardava ohu suurust, ei suuda ta eluohtlikust keskkonnast enam väljuda ning järgneb teadvusekadu. Kui abi saabub kiiresti, siis mürgitusnähud mööduvad ja inimene saab terveks. Kui inimene mürgisest keskkonnast kiiresti välja ei pääse, langeb ta koomasse ja võib surra.
Kahe ehmatusega õppis noorpere, mida tehti kütmisel valesti ning nüüdseks ei ole pidanud andur enam aastaid häiret andma. Siiski on anduril iga päev täita tähtis ülesanne: tagada pererahva südamerahu.