Eestlased peavad jätkusuutlikkust vannitoas olulisemaks kui Põhjamaa inimesed, selgus Gustavsbergi läbiviidud uuringust.
KAS NÕUSTUD ⟩ Loe, mida rahvas vannitoa puhul kõige tähtsamaks peab!
«Eesti inimesed on hakanud säästlikumalt käituma ja paljud rahakotti säästvad tarbimisotsused säästavad ka loodust,» tõdes Villeroy & Boch Gustavsberg Eesti projektijuht Erki Orav.
Kui 15 aastat tagasi ei kütnud A-energiaklassi segisti üldse kirgi, siis täna on see tõusnud Eestis nr 1 tähtsusega valikuks, tõi ta näiteks. Samuti on näha inimeste soovi vett säästa. «Vannitoas kulub 70 protsenti kogu kodu veetarbimisest ja sellest omakorda umbes 30 protsenti loputatakse sõna otseses mõttes otse alla, sest inimene käib keskmiselt 5 korda päevas tualetis,» rääkis Orav.
Uuring tõi välja, et just Baltikumi inimestele on tähtis, et vannituba oleks kvaliteetne ja kestaks kaua. «Eriti tähtsaks nimetasid seda Eesti ja Leedu inimesed – mõlemad võrdselt 86 protsenti, samas arvas nii vaid 71 protsenti norralastest ja 74 protsenti taanlastest. Kuna vannituba sisustatakse keskmiselt 2 korda elus, siis rajatakse see pikkadeks aastateks ja on arusaadav, et vastupidavus on tähtis,» nentis Orav.
Teise olulise valdkonnana tõid inimesed välja tootmise vastavuse sertifitseeritud jätkusuutlikkuse standarditele ja tootmise süsiniku jalajälje vähendamise. Ka siin olid eesotsas Balti riigid – 86 protsenti leedulastest ning võrdselt 76 protsenti eestlastest ja lätlastest peavad keskkonda säästvat tootmist oluliseks. Seda peab oluliseks ka 75 protsenti rootslastest ja soomlastest, ent vaid 64 protsenti norralastest ja 63 protsenti taanlastest.
Kui üldiselt on eestlastele oluline, et toode oleks kohalikku päritolu, siis vannitoatoodete puhul pidas kohalikku päritolu tähtsaks vaid 40 protsenti küsitletutest. Küll pidasid kohalikku päritolu tähtsaks rootslased, kellest 60 protsenti arvas nii.
Balti riikides ja Põhjamaades läbi viidud NEPA küsitlusele vastas 2100 inimest, kes on viimase 10 aasta jooksul vannituba remontinud või ostnud uue vannitoaga kodu või plaanib seda teha lähima 2 aasta jooksul.