:format(webp)/nginx/o/2022/11/16/14963760t1h791e.jpg)
Üürileandjad ja maaklerid muretsevad elukalliduse pärast ning peavad realistlikuks üürnike makseraskuste tekkimist, selgub Rendini tellitud ja Norstati läbi viidud hiljutisest uuringust. Samas on nii üürileandjate kui ka maaklerite teadmised üüriprobleemide lahendamisest kesised.
«Uuring leidis, et enamik üürileandjatest (82 protsenti) tunneb muret praeguse üha kasvava elukalliduse pärast. Samaväärne hulk neist peab tõenäoliseks, et üürnikel tekivad lähitulevikus probleemid üüri- ja kommunaalarvete tasumisega ning 72 protsenti pelgab puuküürnike hulga hüppelist tõusu,» avaldab Rendini kaasasutaja Alain Aun.
Murelikud on ka maaklerid. Uuringu järgi arvab 93 protsenti maakleritest, et käesolev majanduslik olukord toob kaasa üürnike makseraskused. Samas, tõenäoliseks ei peeta puuküürnike juhtumite järsku kasvu.
«Keerukate probleemidega tegelemisel, nagu seda on ka võlglasest üürnik, on esiteks oluline pädeva lepingu olemasolu: tähtajatu, üürileandja ja üürniku huve võrdselt arvestav ning ilma seadusevastaste eritingimusteta. Teiseks, veelgi tähtsam on juriidiline kompetents või toe olemasolu, et osataks seaduspäraselt tegutseda,» selgitab Aun.
Sama uuring leidis, et 71 protsenti üürileandjatest ei tea, mis tingimustel ja kui kiiresti on võimalik võlglasest üürnikust vabaneda. Madalaim informeeritus on alla 30-aastaste üürileandjate ja üürilepingut mitte kasutavate inimeste seas.
Üürileandjad, kel on kuus või enam üüripinda, on teadlikumad. Nendest 47 protsenti oskasid õigesti vastata: lepingu saab erakorraliselt lõpetada ja võlgnikust vabaneda 2-3 kuuga. Seda muidugi juhul, kui üürileandja järgib korrektselt seadust.
Samuti puudub igal teisel maakleril arusaam, kui pikk või lühike on probleemse üürniku korterist välja saamise protsess.
Riskide maandamiseks üürniku suhtes, kes jätab arved maksmata, soovitavad maaklerid oma klientidele: 1) küsida rohkem kui ühe kuu tagatisraha (35 protsenti) ning 2) kirjutada lepingusse lisatingimus (21 protsenti), mis lubab üürileandjal lepingu lõpetada lühema etteteatamise ajaga, näiteks üks kuu.
«Esimene lahendus paneks paljud üürnikud täbarasse seisu, sest kõik kulud on praegugi väga kõrged. Kui võtta näiteks, et keskmise hinnaklassiga korteri üür on 600 eurot, siis üürniku stardikulud sisse kolimisel on umbes 2400 eurot (esimese kuu üür, kahe kuu tagatisraha ja maakleritasu),» kommenteerib Aun.
«Tõsi küll, näiteks kahe kuu ulatuses tagatisraha on hakatud küsima luksuslikemate üürikorterite segmendis, kus reeglina on üürnikud ka paremal elujärjel. Aga üldplaanis see soovitus ei toimi, mida on näha ka maaklerite vahendatavest kuulutustest – selgelt domineerib tagatisrahaks küsitav ühe kuu üürisumma.»
Ta lisab, et teine soovitatud lahendus on aga seadusevastane, nii tähtajatul kui ka tähtajalisel üürilepingul on oma lõpetamise tingimused, korralises ja erakorralises olukorras.
«Nii uuringu tulemused kui ka tagasiside, mida saame igapäevaselt meie platvormile tulevatelt üürileandjatelt, näitavad selgelt, et üürikinnisvara omanik vajab kaitset võimalike probleemide eest. See tähendab finantsilist kindlust juhuks, kui üürileandja satub üürniku otsa, kes jätab maksmata üüri-ja kommunaalarved või tekitab varalist kahju,» selgitas Aun.
«Üürisuhe ei koosne ainult kuulutamisest, üürniku leidmisest ja lepingu sõlmimisest. See on kõigest algus. Tähtis on kogu tervikpilt ning vaade sellele, mis toimub kogu üürilepingu vältel,» tõdeb Aun. «Vaadates, kui vähe on võimalusi, eriti üürileandjatel, enda kaitsmiseks, siis võib kindlusega väita: aastakümneid muutumatuna püsinud üürituru tavad ja sellega kaasnev mõtteviis on iganenud. Üüriturg vajab muutusi,» lisab ta.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)