T, 6.12.2022

Head tualetipäeva! 5 viga, mida enamus inimesi avalikus tualetis käies teevad

Kodu.postimees.ee
Head tualetipäeva! 5 viga, mida enamus inimesi avalikus tualetis käies teevad
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Keskmine inimene veedab tualetis umbes kolm aastat oma elust. Päris kindlasti satub sinna sekka ka avaliku käimla külastamist. Kas avalikud tualetid on tõesti nii mustad kui arvatakse ning kuidas sellest kardetud bakteripesast puhtalt välja tulla?

Kuna 19. novembril tähistatakse ülemaailmselt tualetipäeva, toob Lindströmi tualettruumiteenuse spetsialist Katleen Parik välja viis viga, mida paljud inimesed avalikke käimlaid külastades teevad, ning annab näpunäiteid, kuidas neid vigu vältida ja pisikutest priiks jääda.

Sa ei kuivata piisavalt põhjalikult käsi

Pesid peale tualeti kasutamist korralikult käsi? Tubli! Kuidas neid aga kuivatasid? Käte põhjalik kuivatamine on sama oluline, kui nende pesemine. Märjad käed kannavad baktereid märksa kergemini edasi kui kuivad käed. Sealjuures on kuivatamisel ja kuivatamisel vahe. Kui käed ei ole piisavalt hoolsalt pestud, siis paiskab õhku puhuv kuivati kätele jäänud pisikud mööda ruumi laiali, kus need võivad kanduda edasi järgmisele külastajale, kes pindu puutub.

Pariku sõnul on kõige hügieenilisem ja keskkonnasõbralikum variant puuvillased käterätikurullid. «Need kangast käterätirullid asetsevad masinas kahe eraldatud rullina. Ühest rullist tuleb välja puhas rätik ning teise koguneb kasutatu. Nii ei lähe bakterid lendu ja iga inimene kasutab uut puhast rätti. Peale kasutamist peseb Lindström aga rätid kõrgel temperatuuril, mis hävitab kõik bakterid,» sõnab ta.

Pead prill-lauda enim saastunud kohaks tualetis 

Lõviosa inimestest peab ebameeldivaks või suisa iiveldama ajavaks avalikus tualetis prill-lauale istumist. Sisse võetakse kõikvõimalikke akrobaatilisi poose, et kokkupuudet selle, kindlasti bakteritest kubiseva, pinnaga vältida. Pariku sõnul aga ülehindavad inimesed prill-laua mustust ning alahindavad muude pindade oma.

«Prill-laual istumise teel pisikute leviku tõenäosus on reaalsuses väga madal. Soolte- ja muud nakkused viiakse organismi pesemata käte, mitte saastunud prill-laual istumise teel. Kätele levivad pisikud aga pindadelt. Kõige enam leidub neid just uste käepidemetel. Seega kätepesu peaks olema iga tualetikülastuse tähtsaim toiming,» rõhutab ta.

Kasutad tualetis käies telefoni

Nutiajastul on enam kui tavaline, et inimesed ka vetsus oma telefoni peos hoiavad. Parik selgitab, et iga kord, kui tualetis vett tõmmatakse, lenduvad mööda ruumi laiali silmale nähtamatud mikropiisad ja bakterid. Piisad võivad kanduda potist lausa kuni kuue meetri kaugusele, jäädes ukselingile, tualettpaberi hoidjale, veetõmbamise nupule, seintele ja põrandale. See lenduv kraam võib aga lõpetada telefoniekraanil.

«Kui kätega mõnda pinda, nuppu või linki puudutad ning samade kätega oma telefoni käsitled, kanduvad pisikud hõlpsasti telefoniekraanile üle. Seega, isegi juhul kui peale tualeti külastamist hoolsalt käed pesed, toimetavad bakterid telefonil ikka edasi ning kanduvad peale kätepesu jälle su sõrmedele tagasi. Tuleks hoiduda kiusatusest tualetis oma telefoni kotist välja võtta ning teha seda alles peale korralikku kätepesu ja ruumist lahkumist,» ütleb Parik.

Puudutad enne käte pesemist oma nägu

Kas tead, kui tihti oma nägu puudutad? Parik sõnab, et uuringute järgi katsuvad inimesed oma nägu isegi kuni 20 korda tunnis. See on sageli alateadlik liigutus, mille tegemist me isegi tähele ei pane. Ikka tõuseb käsi nina sügama või silma hõõruma.

«Avalikku tualetti kasutades tasuks teadlikult ennast jälgida ning mitte oma nägu puudutada enne, kui käed põhjalikult pestud ja kuivatatud ning tualetist väljutud,» paneb ta südamele. «Selline kõrgendatud tähelepanu näo katsumise suhtes on hea praktika igal ajal, kuid eriti viiruste hooajal. Sealjuures tasub meeles pidada, et kui käed on juba pestud, tuleks uks avada kas küünarnuki või õla abil, et kätega ukselinki enam puudutama ei peaks,» lisab ta.

Ei kasuta kätepesul seepi

Kätepesu, mis on vaid veega uhtumine, ei pühi baktereid peost. Pariku sõnul on üldlevinud eksiarvamus, et soe vesi on see, mis bakterid kätelt eemaldab. «Tegelikkuses on vee temperatuurist märksa olulisem seep. Seebivaht seob pisikud ja kannab need kätelt minema. Seega tualett, kus pole sooja vett, kuid on olemas seep, on paremini varustatud kui sooja vee ent seebita käimla,» ütleb ta.

«Kätepesul tuleks seebiga vähemalt 15 sekundi vältel reipalt hõõruda kõiki labakäe osasid, sh sõrmede vahesid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata küünealusele piirkonnale, kuna seal leiab aset kõige suurem pisikute kogunemine,» õpetab Parik.

Märksõnad
Tagasi üles