Transpordiameti andmetel toimus 2021. aastal jalakäijatega 288 liiklusõnnetust, milles hukkus 13 jalakäijat. Kõigi liiklusõnnetusse sattunute seas kandis nõuetekohaselt helkurit 26%, 2% kasutas turvavarustus valesti või selle kandmine ei olnud kohustuslik ja 72% helkurit paraku ei kandnud. Pimedal ajal juhtunud õnnetustes hukkus viis jalakäijat, kusjuures ükski neist ei kasutanud helkurit või valgusallikat.
Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev paneb kõigile südamele, et pimedal ajal enda nähtavaks tegemine on elulise tähtsusega. «Kiputakse unustama, et helkurit peaksid kandma ka autoga liiklejad, sest autost välja astudes saab ka neist jalakäija. Jalakäijatele ja ratturitele tasub aga ikka meelde tuletada, et helkur ja rattal nõutud tuled ei ole sugugi lihtsalt suusoojaks, vaid helkur on kõige soodsam investeering enda ohutusse,» lisas Nikolajev.
Politsei- ja Piirivalveameti ennetustöö ekspert Gerli Grünbergi silmis saab liiklust samastada meeskonnamänguga, kus igaühel on roll selleks, et me kõik jõuaksime turvaliselt punktist A punkti B. «Tuletame igal aastal pimeda aja lähenedes meelde vajalikkust enda nähtavaks tegemisest. Seda nii asula sees, kui ka asulavälisel teel. Nähtavaks tegemise all peame silmas erksavärvilisi riideid, helkurite ja helkivate vahendite kasutamist nii inimeste, lemmikloomade kui ka liiklemiseks kasutatavate abivahendite puhul (lapsevankrid, jalgrattad, liikurid jne).»
Kuidas end nähtavaks teha?
Helkuri mõju ei pruugi jalakäija tajuda, sest oma funktsiooni täidab see siis, kui jalakäija jaoks midagi ei muutu või temaga midagi ei juhtu. Küll aga tajuvad vahet autojuhid, kes märkavad helkuriga inimest pimedas ja lähituledega juba 130 meetri kauguselt, samas kui helkurita inimene muutub nähtavaks alles 30 meetri ulatuses.