Versailles’ küllus ja armastus: kõik, mis kunagi oli, kestab siin edasi, aga teises vormis
/nginx/o/2022/01/15/14311534t1h5eb0.jpg)
26. november 2022, 12:29
/nginx/o/2022/11/26/14986161t1h46cc.jpg)
Versailles’ lossi müürid on kuulnud ja näinud rohkem kui kirjutavad raamatud. Kõik see, mis kunagi oli, kestab edasi, aga teises vormis. Kes kunagi on Versailles’s käinud, see teab, et tegu on kohaga, mille külluse energia tõmbab ligi nagu magnet. Eriliselt jõulise ja meeldejääva kogemuse saab see, kel õnnestub lossi külastada päikeselise ilmaga. Päike toob eriliselt hästi esile Versailles’ tõelise olemuse.
Château de Versailles - üks maailma atraktiivsemaid losse, mis inspireerib erinevas vanuses külastajaid üle kogu maakera - asub Pariisist vaid 20minutilise rongisõidu kaugusel. Versailles’ lossi ajaloo ainetel on loodud samanimeline prantsuse seriaal, mis paistab silma eelkõige tegelaste ja stseenide modernuse ja julguse poolest. Armastus, kirg, intriigid, võim ja võimalused, inimsuhete keerukus ja sügavus on aegumatud teemad, mis olid kesksel kohal 17. sajandil Päikesekuninga õukonnas ja on seda ka täna kaasaegses ühiskonnas, kus inimsuhete virtuaalsus on uus reaalsus.
Alates majesteetlikust peeglisaalist intiimsemate ruumideni pakub Versailles’ külastus rohkelt üllatusi. Peamine Versailles’ vaatamisväärsus on vaieldamatult lossipark, mida ilmestavad luksuslikud purskkaevud, muinasjutulised aiad, peegelsiledad tiigid ning avarad vaatenurgad, mis annavad suurepärase võimaluse tõeliseks kohalolekuks. Olla siin ja praegu, minevikust inspireerituna, luues tulevikku, mida veel ei ole, aga kus kohtuvad erinevate ajastute emotsioonid ja maagia.
Kuningannast suunamudijaks
«Siin ei ole ma enam kuninganna vaid mina ise.» Marie-Antoinette
Versailles' hing on igavesti seotud Marie-Antoinette'iga, kes lõi lossis ühtaegu intiimse ja suursuguse art de vivre ehk elamiskunsti. Idüllilise Kuninganna küla (Hameau de la Reine) loomine Trianoni aias väljendab tema vajadust vabaduse ja looduse järele, mis on aga täielikus vastuseisus Prantsusmaa kuninganna staatusega. Marie-Antoinette oli ainus kuninganna, kes Versailles' lossi tõeliselt valitses, tundes selle piiranguid, igavust, luksust, naudinguid, skandaale ja Prantsuse revolutsiooni esimesi keeriseid. Marie-Antoinette’ile oli tema aed kui pelgupaik Versailles' õukondlaste kuulujuttude eest. Aias viibides sai ta unustada, et on Prantsusmaa kuninganna ning nautida vabaduse hetki. Trianoni aias 5. oktoobril 1789 edastati talle teade, et rahvas on kogunenud Versailles' väravate ette ja kuningapere peab põgenema. Sinna aeda aga Marie-Antoinette enam kunagi ei naase, sest 16. oktoobril 1793 kaotab kuninganna elu giljotiini all.
Kahtlemata on Marie-Antoinette üks kuulsamaid Prantsusmaa kuningannasid, kellest on saanud filmi kangelanna, moemaailma inspiratsioon ning kaasaegse naise eeskuju. Marie-Antoinette'il on vaba naise aura, mis võlub tänapäeval. Ajaloolane Antoine de Baecque kirjutab, et viimase kahekümne aasta jooksul on Marie-Antoinette tulnud tagasi printsessina, teatud mõttes moodsa noore naisena. «Ta on ikoon, moeikoon, tundlik looduse, sõpruse ja armastuse suhtes.» De Baecque’i sõnul on Marie-Antoinette tegelikult väga aktuaalne, sest ta võitleb selle nimel, et mitte olla meestemaailmas maha vaikitud.
Temple de l’Amour ehk Armastuse Tempel
Selle idüllilise paiga maagiline atmosfäär vastab ka kõige suuremate romantikute ootustele. Armastuse tempel on ehitatud aastatel 1777–1778 Versailles’ lossi pargis asuva tehisjõe saarekesele. Tempel koosneb kaheteistkümnest Korintose sambast, mille kohal on armastuse sümboolikaga kaunistatud kuppel. Marie-Antoinette lasi paigaldada templi keskele Bouchardoni Amori kuju koopia, marmorist originaali võib aga näha Louvre’i muuseumis.
Armastuse Templi olemust peegeldab suurepäraselt küünlasse valatud parfüüm, mille luksuslik aroom avaneb värskete rooside buketis, mida ümbritseb karge roheline lehestik. Keelatud armastuste ja öiste pidustuste varjus on tunda merevaigu, muskuse ja seedripuu alusnootidega kompositsiooni. Puuviljane puudutus annab lõhnale originaalse modernsuse, vaoshoitud pidulikkuse, armunud lennu seitsmendasse taevasse.
Armunute jook, mis vallutab maailma
Asteekide juurest avastatud ja hispaanlaste poolt Euroopasse transporditud kakaooad leidsid oma väärika koha ka luksuselembeses Versailles’ õukonnas. Louis XIV valitsemisajal saab alguse šokolaadi joomise rituaal. Uus kuninglik jook, millest on pea võimatu mitte sõltuvusse sattuda. Afrodisiaakum, mida Louis XV jumaldab ja millest saab hiljem ka Marie-Antoinette’i lemmikjook. Marie-Antoinette toob Versailles' õukonda oma isikliku šokolaadimeistri, kes kannab ametlikku tiitlit «Kuninganna Šokolaadimeister».
Meister mõtleb välja uusi lossi õukonda ahvatlevaid retsepte ning segab šokolaadi apelsiniõite ja magusa mandliga. Kvaliteetset šokolaadi saab nautida Versailles’ lossis ka tänapäeval – külastajatele on seal avatud müütiline Angelina kohvik, kus pakutakse vaieldamatult ühte maailma maitsvamat kuuma šokolaadi.
Millal külastada Versailles’ lossi?
Alati, kui päike paistab. Ilmast ja aastaajast olenemata on lossi ja selle küllusliku aia külastamine väärtuslik kõrvalpõige Prantsusmaa ajaoo ühte suursugusemasse perioodi. Päikeseloojang Versailles’ lossi aias on aga puhas maagia.
Château de Versailles lossipark on avatud iga päev ning sissepääs on tasuta, aias võib vabalt veeta terve päeva, kui riietus on ilmale vastav ning kaasas suupisted ja raha kohapeal einetamiseks.
