Korteriühistute liit hoiatab: ruumide kütmata jätmine on nii enda kui ka teiste omanike omandi kahjustamine

Pilt on illustreeriv. Foto: Aimur Kytt / Shutterstock.com

Krõbe talvekülm toob taas uue mure – Eesti Korteriühistute Liidu poole pöörduvad murelikud ühistud, kes hädas kütteta jäänud korteritega.

«Omanikud ei taha kas arvete hirmus või mingil muul põhjusel korterit kütta, eriti kui nad ise seal sees ei ela. Kõige hullemini on hädas ahiküttel kortermajad,» tõi Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi välja.

Ta rõhutas, et ruumide kütmata jätmine on nii enda kui ka teiste omanike omandi kahjustamine. «Korteris mõistlikku temperatuuri hoidma kohustab ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus – korteriomanik on muu hulgas kohustatud hoidma oma korteri piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Mõistlikuks temperatuuriks loetakse mitte alla 18 kraadi, kuid eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem 20-21 kraadi ligi,» rääkis EKÜL õigusosakonna juhataja.

Mardi pani korteriomanikele südamele, et kortermajja suhtutakse heaperemehelikult, vältimaks kahjustusi, mis võivad hiljem kalliks maksma minna. «Kütmata ruumides saavad kahjustada või koguni purunevad torud, sinna koguneb niiskus ning tekivad ulatuslikud niiskuskahjustused, seintele hallitus. Hiljem võib taoliste puuduste kõrvaldamine minna tunduvalt kallimaks kui mõistliku temperatuuri hoidmine külmematel kuudel,» hoiatas ta.

Kokkuhoiuvõimalusena näeb ta hoopis korrusmajade tänapäevastamist ja energiasäästlikuks muutmist. «Kes küttekulusid tõesti kokku tahab hoida, peaks võitlema hoopis selle eest, et maja saaks renoveeritud ja küttearved seeläbi väheneks,» rääkis ta.