UURING ⟩ Peamine põhjus, miks Balti elanikud koduostust loobuvad

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

55 protsendil Balti riikide elanikest ei piisa oma igakuisest sissetulekust endale kodu ostmiseks. See näitaja on aastaga kasvanud 17 protsenti. Teise peamise põhjusena toodi välja ebakindlus tuleviku ees, selgub Luminori tellimusel läbiviidud uuringust.

Lätlastest nentis selle probleemi olemasolu 60 protsenti ja eestlastest 47 protsenti uuringus osalenutest. Levinum on see probleem alla 34-aastaste hulgas, seda eriti Lätis ja Leedus. Teise olulisema probleemina oma kodu ostmise edasilükkamisel tõid eestlased ja lätlased esile ebakindlust tuleviku suhtes, leedulased aga raskusi omaosaluse maksmisel.

Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane nentis, et arvestades suurt inflatsiooni ja juba aastaid kestnud kinnisvara hinnatõusu, on järjest rohkemad Balti riikide elanikest silmitsi tõsiasjaga, et nende sissetulekutest ei piisa enam oma kodu soetamiseks. «Eriti suured muutused on toimunud viimase aasta jooksul ja paljud ei ole enam võimelised võtma nii suurt laenu kui nad veel aasta tagasi oleksid saanud,» rääkis Rebane.

Sealjuures on see probleem tekkinud ka 30-ndates inimestel, kes ometi peaksid olema oma elu majanduslikus mõttes kõige aktiivsemas faasis, mil sissetulekud on sageli kõige kõrgemad ja stabiilsemad. Selles vanusegrupis on ka enim kodulaenu omanikke.

Rebane lisas, et keeruline geopoliitiline olukord, kõrgele tõusnud energia- ja gaasihinnad, järjest kerkiv inflatsioon ja veel mitmed muud faktorid on vähendanud inimeste soovi sel aastal kodu osta. «Eelmise aasta samasuguses uuringus oli ebakindlus tuleviku ees kolmandal kohal põhjuste reas, miks koduostu on edasi lükatud. Nüüd on see Eestis ja Lätis juba teisel kohal,» lausus Rebane.

Omaosaluse kogumiseks läheb keskmiselt viis aastat

33-protsendil Balti riikide elanikest on raskusi omaosaluse kokku saamisel, kuid seda on pea 10 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Levinum oli see probleem eestlaste (37 protsenti) ja vähemlevinum lätlaste (28 protsenti) hulgas. Arusaadavalt on see suurem probleem nooremate inimeste jaoks.

Omaosaluse kokkusaamiseks pidi kõige suurem hulk vastanud lätlastest (18 protsenti) ja leedulastest (22 protsenti) säästma rohkem kui viis aastat, eestlased (15 protsenti) said vajaliku summa kokku kahe või kolme aastaga. Vaid kümnendik Balti riikide elanikest suudab vajaliku summa säästa vähem kui aastaga.

Rebase sõnul on küll raskused omaosaluse kogumisel paljude kodusoovijate jaoks tõsine probleem, kuid samas on aastaga kasvanud märgatavalt nende hulk, kellel on vajalikud säästud juba olemas. «Kui eelmisel aastal oli omaosaluseks vajalik summa juba olemas 37 protsenti vastanutest, siis tänavu vastas nii juba 46 protsenti,» ütles Rebane. «Säästude märgatavat kasvu viimase paari aasta jooksul näitab ka üldine pangastatistika. Seda koroonapandeemia tõttu, mille ajal oli piiratud nii reisimine, väljas söömine kui ka kultuuriüritustel käimine.»