:format(webp)/nginx/o/2022/11/25/14982975t1h4399.jpg)
Käimasolev jäätmetekke vähendamise nädal pöörab tähelepanu suurele keskkonnamõjule, mida toob kaasa riiete tootmine ja kandmine. Tekstiiliettevõtte Lindström tootmisjuht Heike Tamm annab nõu, kuidas hoolitseda rõivaste eest selliselt, et jälg keskkonnale ja rahakotile oleks väiksem ning rõivad kestaks kauem.
Tamme sõnul ei mõtle me poes uusi rõivaid valides tõenäoliselt sellele, et ainuüksi ühe teksapaari tootmiseks kulub 7000 liitrit vett. «See võrdub joogivee kogusega, mida inimene tarbib mitmete aastate jooksul. Seetõttu tasub uute rõivaste ostmist põhjalikult kaaluda ning kord riidekappi soetatud riideid võimalikult pikka aega kasutada,» lisab ta.
Heike Tamme kinnitusel hoiavad riided õigeid hooldusviise kasutades paremini oma vormi ja värvi – nii saab neid pikki aastaid kanda ning neist tüdinedes ka uhkusega edasi müüa.
Suurim viga, mida inimene saab oma riiete hooldamisel teha, on pesta kõike alati ühe pesuprogrammiga.
«Pesumasina paneel võib küll algul silme eest kirjuks võtta, aga tegelikult on erineva temperatuuri, kestuse ja kuivatusrežiimiga programmid väga teadlikult loodud meie rõivaid tuhmumise, rebenemiste ja muu kulumise eest kaitsma. Pole midagi traagilisemat ja keskkonnavaenulikumat, kui visata uus sviiter masinasse ja saada tagasi väljaveninud hilp, mida enam kanda ei sünni,» nentis Tamm.
Kanga koostise ja hoolduse osas tuleb täpsemateks hooldusjuhisteks vaadata silti rõivaeseme sees. Kõige tavalisemad rõivamaterjalid on:
Puuvill - suhteliselt vastupidav ning kergesti pestav ja selle kiud kannatavad kuni 150-kraadist triikimistemperatuuri. Pesemistemperatuur võiks olla kuni 60 kraadi ning trummelkuivatus toimuda madalal temperatuuril. Kuna tihti segatakse puuvilla teiste, vähem vastupidavate kiududega, tuleb seda ka pesemisel ja kuivatamisel arvesse võtta.
Vill – isegi riided, mis pole villased, võivad villakiudusid sisaldada, samuti valmistatakse soe aluspesu tihti villast. Siinjuures tuleb jälgida toote etiketti, kuid üldiselt sobib villaste asjade pesemiseks vaid vastav pesuprogramm või käsipesu koos õrnatoimelise pesuvahendiga. Meeles tuleb pidada, et hõõrumist ja nühkimist sellised rõivad ei talu, sest villane kangas kipub kiiresti vildistuma. Tavaliselt kehtib kahe kiu segamisel reegel, mille kohaselt toimub hooldamine alati õrnema kiu järgi.
Polüester - suhteliselt vastupidav kiud, mida tuleb pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40 kraadi. Tugevat tsentrifuugimist tuleks vältida ning loputades kasutada võimalusel loputusvahendit. Kuna polüester ei talu kuumust, tuleb ka triikimiseks kasutada madalat temperatuuri.
Tundub küll mugav visata iga pesuga masinasse üks kapsel, aga tegelikkuses ei pruugi selline lahendus toimida. «Ega asjata ei müüda poodides spetsiaalseid vahendeid villasele pesule, Goretex materjalile ja palju muud, millest laisem pesupesija mööda tahaks kõndida. Ka temperatuur võib mõjutada seda, milline pesuaine on sobivam. Kui näiteks geelkapsel jaheda temperatuuriga pesu pestes ei lahustu, ladestub kapsli kest kanga kiududele ja see võib kauni kampsuni sootuks rikkuda,» hoiatab Tamm. Tema sõnul vajavad spetsiaalseid pesuvahendeid ka tööriided, mis puutuvad kokku õli, ehitustolmu, toidujäätmetega ja muu mustusega, millega tavalised pesupulbrid toime ei tule.
Kuigi üldjuhul arvatakse, et vaid heleda pesu pesemisel kipuvad riided kaotama oma sära, siis tegelikult võivad ka tumedad kangad pesu ajal ülejäänud tekstiili vastu hõõrdudes tuhmuda. Seetõttu oleks siiski mõistlik kõik tumedast kangast püksid, pluusid ja jakid pöörata pesemise ajaks tagurpidi. Kasuta igal pesuajal ka spetsiaalseid värvikogumislappe – pesu lõppedes lappi vaadates võid olla vägagi üllatunud, kui palju annavad isegi kümneid kordi kantud riided pesu ajal värvi.
Kuivatit kasutavad pesupesijad on ehk märganud, et masinast võetud pesu metallosad võivad olla küllaltki tulised. Heike Tamme sõnul tasub seetõttu metallist lukkude, trukkide ja nööpidega pesu pesta eraldi õrnast kangast valmistatud pesust ja kudumitest, mida tuline metall võib kahjustada.
Lihtsaim moodus rõivahooldust keskkonnasäästlikumaks muuta on korrigeerida pesupesemise sagedust. Masinatäie pesu pesemine võib vett tarbida keskeltläbi 70 liitrit – täpsemalt sõltub see mudelist ja pesu kogusest. Lisades siia ka energiakulu ja pesu käigus eralduvad mikroplasti jäägid, on küsimus pesemise sageduse kohta igati põhjendatud. See «mõistlik sagedus» sõltub mõistagi riideesemest – tuleb arvestada nii hügieeni ja tervist kui ka säästvat ressursikasutust.
Tihedamini tuleb pesta esemeid, mis on nahaga tihedas ja püsivas kokkupuutes, seevastu kui jakke, kampsuneid, pükse, dresse ja seelikuid võib enamasti pesta ka 5-7 korra kandmise järel. Magamisriideid ja rinnahoidjaid soovitatakse pesta 3-4 kandmiskorra tagant, alussärke ja -pükse ning sokke aga pärast iga kandmist.
Õigesti hooldatud rõivad rõõmustavad kasutajat pikka aega ja vähendavad keskkonnamõju.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)