MUREKOHT ⟩ Naabrid kui võhivõõrad? Kontaktide puudumine ohustab kortermaja turvalisust
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
28. november 2022, 10:49
/nginx/o/2022/11/28/14990858t1h9213.jpg)
Hiljutisel korteriühistute päästepäeval keskenduti korteriühistute ja kortermajade elanike valmisolekule kriisiolukorras toimetulekuks. «Päeva lõpetas diskussioonipaneel, kus muuhulgas räägiti korteriühistust kui kogukonna tugipunktist ohuolukorras,» vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Jaadla sõnul toodi välja üks oluline asjaolu, mis samuti turvalisust kortermajas ohustab – et naaber ei tunne naabrit. «Murekohana nenditi, et ühistu liikmed ei tunne üksteist. Eriti kui maja kasutab firma haldusteenust ja oma majas polegi juhatust, kes siis hoolitseb selle eest, et korteriühistust kujuneks ohu korral inimestele tugi? Mõnes ühistus ei saa elanikud kokku enam ka üheks üldkoosolekuks aastas, et üldse omavahel tuttavaks saada ja oma maja elanikke ära tunda,» rääkis Jaadla.
Järjest rohkem kohtab tema sõnul majades lühiajalist üürikinnisvara, üürnikud vahetuvad, nii et saada ülevaadet, kes millises korteris elab, on väga keeruline. Olgugi, et isegi seadus kohustab korteriomanikku ühistu juhatusele edastama oma toimivad kontaktandmeid, jätavad mõned selle tegemata.
«Edastatakse näiteks vana meiliaadress, mida ammu enam ei kasutata ning ühistu juhatus peab omanikuga kontakti saamiseks tema jälgi ajama nagu kohalik Sherlock Holmes,» rääkis Jaadla. Kriitiliseks muutub olukord ennekõike siis, kui tegemist ohuolukorra või õnnetusega.
Paljud ühistujuhid puutuvad sellise situatsiooniga kokku – kuskil korteris lõhkeb toru, mitu korrust saavad veekahjusid, aga õnnetuse põhjustanud korteri omanikku ei saa kätte!
Tema sõnul võib mõista inimeste soovi kortermajas anonüümseks jääda, kuid teadmine, kes su kõrval elab, suurendab oluliselt turvatunnet. «Suhtlus teiste omanikega on vajalik igal juhul – saad näiteks kelleltki vajadusel abi paluda või ise appi minna, kui näed naabrit hädas olevat. Samuti ei pääse sellises ühistus kurikaelad nii kergesti hoonesse, sest naabrid märkavad,» tõi Jaadla välja.