KESKKONNAAGENTUUR ⟩ Kuhu jääb sinu patarei? Ringlusse ei jõua ligi 10 veoautotäit patareisid

Ainuüksi Euroopa Liidus lastakse igal aastal turule üle miljoni tonni patareisid ja akusid. Foto: Pexels / CC0 Licence

Patareid ja akud liigituvad ohtlikeks jäätmeteks, mis keskkonda sattudes kahjustavad loodust. Seda olulisem on teada, et tegelikult saab patarei- ja akujäätmeid liigiti kogudes korduvalt kasutada, kirjutab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark Keskkonnaagentuuri blogis. 

Patareide ja akude tootmisel kasutatakse taastumatuid loodusvarasid, sealhulgas erinevaid väärismetalle. Ringlussevõtt aitab vähendada maavarade kaevandamist ja seeläbi negatiivset keskkonnamõju laiemalt.

Kui arvad, et sinu patarei ei mängi keskkonna kahjustamisel olulist rolli, siis mõtle korraks sellele, et ainuüksi Euroopa Liidus lastakse igal aastal turule üle miljoni tonni patareisid ja akusid. See on tohutu kogus, mille hulgas on ka meie kõigi patareid.

On näha, et järgmisel kümnendil vajadus patareide ja akude järele kasvab veelgi. Seda eelkõige elektriautode tootmise suurenemise tõttu, aga ka meie majapidamistes on aina rohkem seadmeid, mis sisaldavad väikeakusid. Sageli me isegi ei teadvusta nende olemasolu ja viskame katkise elektroonikaseadme pahaaimamatult prügikasti. Nendeks võivad olla kõrvaklapid, telefonid, puldid jmt. Kas teadsid, et tegelikult tuleb kõik elektroonikaseadmed tagastada poodi, kus sarnaseid tooteid müüakse; jäätmejaama või mõnda poodi, kus on selleks vastavad kogumiskastid?

Patareide ja akude liigiti kogumise ja taaskasutamise suurendamiseks on Euroopa Liidus kehtestatud nn jäätmete direktiiv, mille kohaselt pidid kõik liikmesriigid saavutama 2019. aastaks patareide ja akude tagasi kogumise määra vähemalt 45 protsendi ulatuses. Kui EL-s keskmiselt on see eesmärk saavutatud, siis Eestis oli see 2019. aastal pisut alla 30 protsendi.

Vaatamata senistele pingutustele, loodud süsteemidele ja korraldatud kampaaniatele ei ole õnnestunud EL eesmärki saavutada. Uueks probleemiks on ka ühekordsed e-sigaretid, mille kasutusiga on väga lühike ning mis suures osas leiavad tee prügikasti. Need e-sigareti kasutajad, kes teadvustavad endale, et seade sisaldab akut, ei oska aga pärast selle kasutusea lõppemist seda õigelt käidelda ning nii kogunevad need lauasahtlisse või patareide kogumiskasti. Lauasahtlis võib kasutatud seade kujutada endas aga ohtu – patareid ja akud võivad süttida ning põhjustada põlengu. Ka patareide kogumiskastis ei ole e-sigarettide koht, sest tegemist on väikeelektroonikaga, mida tuleb vastavalt koguda ja käidelda. Kõik poed, mis müüvad e-sigarette, peavad kasutatud tooted ka tasuta vastu võtma. Ka võib need viia jäätmejaama või kohtadesse, kuhu on paigaldatud väike-elektroonika kogumiskastid. Mida varem jõuavad sellised seadmed kogumiskohta, seda kiiremini saab need taaskasutusele võtta.

Uuesti ringlusesse ei jõua umbes 10 veoautotäit patareisid

2022. aastal Eestis läbi viidud keskkonnateadlikkuse uuringust selgus, et 26 protsenti Eesti elanikest viskab jätkuvalt patareid ja akud olmeprügisse. Nii ei jõua umbes kümme veoautotäit kasutatud patareisid uuesti ringlusesse, vaid lõpetavad prügimäel või põletusahjus.

Eestis on loodud patareide ja akude liigiti kogumise süsteem. Patarei- ja akujäätmeid koguvad peamiselt kaks elektroonikaromudega tegelevat tootjavastutusorganisatsiooni – MTÜ EES-Ringlus ning MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

Kõik poed, mis müüvad patareisid ja/või akusid, on kohustatud vastu võtma vanu patareisid ja akusid. Oma kasutatud patareid ja akud saab viia ka jäätmejaama. Poed, mis müüvad elektroonikaseadmeid, peavad sarnased elektroonikajäätmed ka tasuta vastu võtma.

«Patarei – EI prügikasti»

Sama teemaga tegelevad ka Tallinna Ülikooli tudengid, kes projekti «Patarei – EI prügikasti» raames viivad läbi uuringu, et selgitada välja, mis motiveeriks inimesi enim patareisid liigiti koguma või millistel põhjustel seda seni ei tehta ehk millised on peamised takistused patareide liigiti kogumisel.

Tudengid korraldavad oma ülikoolis patareide ja akude kogumise kampaania. Selleks on paigaldatud ülikooli erinevatesse hoonetesse kogumiskastid ning projekti lõppedes vaadatakse, kas ja kui palju patareisid ja akusid on tudengid toonud. Kuna tihti visatakse ekslikult patareide ja akude kogumiskasti e-sigarette, siis katsetatakse kas lisainfo lisamine kastidele aitab probleemi vähendada. E-sigaretid saab tagastada poodi, kust see osteti; jäätmejaama või kohtadesse, kuhu on paigaldatud väike-elektroonika kogumiskastid.

Projekti tegevusi ja tulemusi tutvustatakse võimalikult laialt. Teadlikkuse suurendamiseks ja käitumisharjumuste muutmiseks teevad tudengid ka õpetliku video ning levitavad seda sotsiaalmeedias.

Lisainfot patareide, akude ja elektroonikaromude kohta leiad EES-Ringluse kodulehelt. Kui tahad teada, kuhu saab erinevaid jäätmeid viia, siis selle info leiad aadressilt: Kuhuviia.