JURIST ⟩ Ei saa oma suva järgi sisse sadada! 3 juhtumit, kus omanik käitus üürniku suhtes lubamatult

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Üldjuhul kuuleme rohkem probleemsetest üürnikest kui pahatahtlikult käituvatest üürileandjatest, kuid keerulisi juhtumeid tuleb ette ka teise osapoole tõttu.

Rendin õigusjuht ja jurist Lia Siht avaldab kolm kogemust sellest aastast, kus omanik käitus üürniku suhtes lubamatult.

«Kui valdav osa üürileandjatest on mõistlikud ja toredad inimesed, siis aeg-ajalt puutume oma töös kokku intsidentidega, mis näitavad vastupidist,» räägib Lia Siht Rendinist, mis on turvaliste üürilepingute sõlmimise platvorm. «Loodetavasti saavad inimesed – mistahes rollis nad on – sellest midagi kõrva taha panna.»

Vastutuse veeretamine üürniku õlule

Kinnisvara omanik üüris välja üsna amortiseerunud seisus korteri. Pärast üürisuhte lõppemist, mil üürnik oli juba ka eluruumi tagastanud, avastas üürileandja sealt mõned puudused. Selle alusel hakkas ta üürnikult nõudma sisuliselt kogu korteri kapitaalremonti.

«Kui juhtum jõudis meie üüri- ja õigusekspertide töölauale, siis tuvastasime, et teatud osa nõuetest olid alusetud. See tähendab, et kahe osapoole vahel tuli kokkulepe saavutada, mis oleks rahuldav ja õiglane mõlema jaoks,» kommenteerib Lia Siht.

Peamine tööriist taoliste juhtumite lahendamisel on üleandmise-vastuvõtmise akt, mis dokumenteerib üürikodu olukorra vahetult enne ja pärast lepingu sõlmimist. Korrektselt koostatud akt sisaldab ajakohaseid fotosid tubadest ja tähtsamatest detailidest, nimistut üüripinnal olevast varast ja viimaseid fikseeritud näitusid.

«Kui mõlemad aktid on nõuetekohaselt tehtud, siis tänu sellele saamegi võrdlusbaasi kahest ÜVA-st. Seetõttu on ühel või teisel osapoolel keeruline olukorda enda kasuks rääkida, kui tõendusmaterjal seda ei kinnita,» selgitab Rendin õigusjuht.

Antud situatsioonis on ka teine pool. «Kapitaalremont oma olemuselt on rahaliselt kallis ettevõtmine, mis muuhulgas tõstab ka korteri väärtust. Tegemist on juba seisukorra parendamisega, mitte esialgse olukorra taastamisega. Nö renoveerimistööd on omaniku enda huvides ega puuduta üürilist.»

Diskrimineerimine rahvuse alusel

Selles vallas on ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus üürileandja on üürnikku halvustanud tema rahvusliku kuuluvuse või mõne muu faktori tõttu.

Üürileandja ja üürniku vahel oli juba leping sõlmitud. Üürileandja tahtis üüri tõsta ennetähtaegselt (st seda tohib teha korra 12 kuu möödumisel) 40 protsenti ja ähvardas, et mitte nõustumise korral tuleb välja kolida. Sellele järgnes veel rida solvanguid, mis viitasid üürniku rahvusele.

Rendini õigusjuht ütleb, et loost kuuldes võeti ettevõtte poolt üürileandjaga ühendust, et selgitusi saada. «Tema käest kuulsime hoopis soovist üürileping erakorraliselt üles öelda, mille jaoks tegelikult puudus mõjuv põhjus. Andsime üürileandjale mõista, et tema käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav ja suunasime lepingu korralisele lõpetamisele. Nõustasime üürnikku ja selgitasime talle tema õiguseid.»

Siht jagab veel, et samuti oli olukord, kus üürileandja oli oma kinnisvara välja üürimas ja sai telefonikõne üürihuviliselt. Niipea, kui omanik kuulis, et tegemist on välismaalasega, järgnes valjul häälel inetute sõnadega pildumine. «Meie jaoks ei ole sellised juhtumid kuidagi tolereeritavad. Pärast tõsiseid intsidente ei saa need üürileandjad Rendini platvormil uusi lepinguid sõlmida, kuna tahame kaitsta üürnikke, kes meie kaudu endale elamist otsivad.»

Ette teatamata üürikorteri külastused

Vahetult pärast üürisuhte algust ja lepingu sõlmimist teatas üürileandja üürnikule, et antud korter läheb müüki. Seejärel hakkas üürnik uut üürikodu otsima ning teavitas üürileandjat lepingu lõpetamise soovist. Omanik ei olnud nõus, ent vaatamata sellele soovis korterit pidevalt külastada ja potentsiaalsetele ostjatele näidata. Lisaks tuli ette ka olukordi, kus üürileandja käis korteris ilma ette teatamata, näiteks hommikul, kui üürnik veel magas.

Seejärel jõudsid pooled kokkuleppele, et leping lõpeb ennetähtaegselt juhul, kui üürnik leiab uue inimese enda asemel. Nii läkski, potentsiaalne üürnik läbis edukalt taustakontrolli ning soovis üürilepingu üle võtta. Üürileandja aga ei sõlminud lepingut uue üürnikuga ja teatas, et praegune üürnik ei ole talle avaldanud soovi üürilepingut lõpetada. Lõpuks ikkagi ütles üürileandja ise lepingu üles, kolmekuulise etteteatamise tähtajaga.

«Siin loos on üksjagu segadust tekitavat käitumist üürileandja poolt, ent kõige teravam aspekt on üürniku kodu puutumatuse õiguse rikkumine. Isegi, kui eluruum kuulub kellelegi teisele, on see samaaegselt üürija kodu, kuhu omanik ei saa oma suva järgi sisse sadada,» avaldab jurist. «Selline soov, nagu üürileandja poolne korteri külastamine, peab olema eelnevalt kooskõlastatud üürnikuga ja sisaldama mõistlikku etteteatamise aega. Olgu see müügiga seotud või mõnel muul põhjusel.»

Lisaks, kui omanikul on plaan üüripind üldse müüki panna, siis üürnik peaks sellest teada saama võimalikult vara. Nii saab kokkuleppele jõuda, kuidas mõlemale osapoolele on kõige mugavam edasi minna. Erimeelsuste korral saab (tähtajatu) lepingu muidugi ka lõpetada, aga ainult korraliselt. Üürikorteri müük ei ole piisavalt mõjuv põhjus, et algatada erakorraline lepingu ülesütlemine.

Kusjuures korteri müümine ei tähenda kindlalt üürilepingu lõpetamist. Müüki saab teha ka kehtiva üürilepinguga ja seejärel uus omanik võib otsustada, mida edasi teha – jätkata või algatada korraline lepingu ülesütlemine.

Millised on probleemsed märgid üürilepingu eel või ajal?

• Ebaausad ja kummalised eritingimused üürilepingus. Lisaklauslid, mis on positiivselt kallutatud ainult ühe osapoole suunas, vajavad alati ekstra tähelepanu. Näiteks omaniku õigus lõpetada leping ühe kuu pikkuse etteteatamisega, mis on seadusevastane tingimus.
• Ükskõikne suhtumine nii üürnikku kui üürikodu suhtes. Omanik ei taha tegeleda korteris olevate suuremate probleemidega, mis tegelikult on tema kanda: rike tehnosüsteemides, kütteprobleemid või amortiseerunud tehnikaseadmed. Just viimane näide on kohati väga levinud probleem, kus üürikorteris olev 10 aastat pesumasin lõpetab töötamise ja üürileandja ootab, et üürnik peab sinna asemele leidma uue seadme.

Kuidas üürnik võiks käituda murede korral?

• Esimene soovitus on alati proovida suhelda üürileandjaga ja jagada talle tekkinud murekohti. Sellest võib palju rohkem abi olla, kui esialgu tundub.
• Asjatundjate arvamuse ja nõu küsimine. Kui mõtted saavad otsa, kuidas olukorrale läheneda, tasub abi otsida mõnelt eksperdilt.
• Üürilepingu lõpetamine – korraline või erakorraline – vastavalt konkreetsele olukorrale. Kindlasti peab kursis olema, mis tüüpi lepingu on üürnik sõlminud (tähtajaline või tähtajatu) ja millised on lõpetamise tingimused.