Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht soovitab hallitusest vabanemiseks pöörduda Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse või mõne teise sõltumatu eksperdi poole, kes saab määrata hallituse liigi ning anda nõu selle likvideerimise osas.
«Samuti soovitame korteris teha ehitustehniline ekspertiis, sest hallitusseente esinemise põhjused on peamiselt seotud ehitustehniliste probleemidega,» selgitas ta ja lisas, et ilma algset põhjust likvideerimata pole enamasti võimalik hallitusseente hulka õhus kestvalt vähendada.
Kui hallitus on kogu hoone probleem, tuleb korteriühistu tasandil jõuda kokkuleppele: lasta ehituseksperdil vaadata hoone üle ja anda vajalikud soovitused. Juhul, kui ei jõuta ühistuga küsimuses üksmeelele, on võimalus pöörduda nõu saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole.
Albrehti sõnul ei tee Terviseamet järelevalvet korterelamutes esineva hallituse korral.
«Terviseamet teostab hallituse üle järelevalvet vaid haridusasutustes, sotsiaal- ja hoolekandeasutustes, ilu-ja isikuteenust pakkuvates asutustes. Lisaks ei määra Terviseamet oma laboris kindlaks hallitusseente liike, millest sõltub võimalik tervisemõju,» selgitas ta ja lisas, et Terviseameti laboris on võimalik määrata vaid hallitusseente hulka õhus. Nii, nagu korterelamute puhul, tuleb ka asutuste puhul kaasata probleemi lahendamisesse ehitusekspert, vajadusel mükoloog ning hallituse tõrjega tegelevad ettevõtted.
Liigniiskuse ja sellega kaasneva hallituse vastu võitlemise parim abinõu on ruumide ja pindade regulaarne puhastamine, korralik õhuvahetus ja tuulutamine. «Toiduvalmistamisel tuleb sisse lülitada köögikubu, mis auru toast välja juhib,» rääkis Albreht. Kui köögikubu ei ole, siis tuleb pärast toidu valmistamist tuulutada ruume. Ka toas riiete kuivatamisel on vajalik ruumide tuulutamine.