UUS MÄÄRUS ⟩ Euroopa Liit kaotab ära raiskavad ühekordsed pakendid, aeglast Eestit ähvardavad trahvid

Samm-sammult peavad kõik Euroopa ettevõtted minema üle korduskasutatavatele pakenditele. Foto: Pexels / CC0 Licence

Euroopa Komisjoni värske plaan näeb ette ühekordsetest pakenditest loobumise ja ülemineku korduskasutusele nii toitlustuses kui kaubanduses, aga Eesti pole õigusakte vastu võtnud ega enamik Eesti ettevõtetest plaane teinud, mistõttu ähvardavad trahvid.

Eelmisel nädalal avalikustas Euroopa Komisjon peagi jõustuva pakendite ja pakendijäätmete määruse eelnõu. «Uute reeglite keskne põhimõte on, et prügis lõpetavate ühekordsete pakendite kasutamine saab otsa ja samm-sammult peavad kõik Euroopa ettevõtted minema üle korduskasutatavatele pakenditele,» selgitas määruse ettevalmistamises osalenud Teeme Ära Sihtasutuse juht Kadi Kenk.

Kenki sõnul on tegu märgilise otsusega, sest Euroopa Liidu tasandil on loobutud kuluka ja keskkonnale kahjuliku ümbertöötlemise üritamisest ning võetud suund uute pakendite tootmise vähendamisele. «Ei ole mõistlik toota pakendeid, kasutada neid ühe korra ja siis üles sulatada. See raiskab raha ja energiat ning saastab loodust. Palju odavam ja loodussõbralikum on toota pakendeid, mis tagastatakse, pestakse ja kasutatakse sadu kordi. Nüüd on kogu Euroopa Liit otsustanud, et see saabki üldreegliks,» selgitas ekspert.

Teeme Ära juht selgitas, et uus määrus on ambitsioonikas, aga realistlik, sest uued reeglid hakkavad kehtima järgemööda. «Enne täielikule korduskasutusele üleminekut vähendame uute pakendite tootmist ja harjume majanduses sellega, et pakendimaterjalid ringlevad, mitte ei lõpeta põletusahjus,» selgitas Kenk.

«Näiteks ei tohi aastaks 2030 enam olla turul ühtki pakendit, mida ei saa pakendina või vähemalt materjalina uuesti kasutada. Konkreetsemalt näiteks joogipakenditest peavad juba aastaks 2025 olema 20 protsenti korduskasutatavad, aastaks 2040 aga tervelt 80 protsenti. See tähendab, et kiiresti tuleb üle Euroopa luua süsteemid, kuidas erinevaid pakendeid kokku koguda ja uuesti kasutada. Kusjuures eestlastel võib see tulla võrdlemisi lihtsalt, sest meie harjumus pandipudeleid tagastada on eeskujuks üle Euroopa,» ütles Kenk.

Kenki sõnul näeb uus regulatsioon ette ka reeglite rikkujate trahvimist. «Oluline on rõhutada, et need reeglid hakkavad kehtima otse üle kogu Euroopa Liidu. See on uus konkreetne õigusakt, mida iga ettevõte peab täitma. Ka rikkumise korral tehakse trahvi otse ettevõttele. Igas riigis hakkavad järelevalvesüsteemid tööle juba järgmisel-ülejärgmisel aastal,» rääkis Kenk. Ta lisas, et trahv ähvardab hetkel siiski ka Eesti Vabariiki, sest juba jõustunud varasem sama teema direktiiv on endiselt üle võtmata, mis takistab Eesti ettevõtjatel tulevikuplaanide tegemist.

Kenki soovitusel on uues olukorras parim strateegia võimalikult kiiresti pakendite tootmist ja kasutamist vähendada. «Euroopa Liidu õigusaktid sünnivad pikkade arutelude ja analüüside tulemusena ning pakendite korduskasutuse põhimõte juhib Euroopa kaubandust nüüd ilmselt aastakümneid. Kuna riik hakkab tegema järelevalvet ning tulemusi raporteerima juba aastaks 2026, tasub ettevõtjatel võtta ühekordsete pakendite vähendamine algava aasta plaanidesse,» soovitas ekspert ning tõi välja, et korduskasutusele üleminekuks saab peagi taotleda ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetust. «Samas on pakendite hulga ja sellega kulu vähendamine ka lihtsalt majanduslikult mõistlik,» lisas Kenk.

Kenki selgitusel muudavad uued reeglid Euroopa pakenditurgu Eesti ettevõtjatele kasulikus suunas. «Laialdane üleminek korduskasutusele mängib Euroopa pakendisektori ringi ja võtab vanadelt välismaistelt plastitootjatelt senised eelised ära. Eesti ettevõtetel, kes pakendiringluse süsteeme pakuvad, tekib võimalus üle Euroopa laieneda ning tuhandeid kordi kasvada. See on võrreldav interneti tuleku ja nutitelefonide levikuga. Eestlased kasutasid neid muutusi ära, et oma elatustaset oluliselt tõsta, nüüd on võimalus seda uuesti teha,» ütles Teeme Ära Sihtasutuse juht.