Pea on täitsa tühi? 4 lihtsat ja tervislikku viisi hõrgu liharoa valmistamiseks

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Tavapäraselt kuulub eestlaste jõuluroogade hulka küpsetatud loomaliha, verivorstid, kartulid ja praekapsas. Traditsioonilisi pühadetoite on aga võimalik valmistada väga erineval moel. Miks mitte proovida tänavu klassikalise ahjus küpsetamise asemel liha hoopis röstida, aeglaselt küpsetada või kasutada sous-vide meetodit.

Külma aastaaega sobivad hästi soojendama maitsvad ja tuttavad jõuluroad. Pühadelauale saab aga värskust tuua erinevate küpsetusmeetoditega.

Sous-vide ehk vesivannil küpsetamine

Sous-vide tähendab prantsuse keeles «vaakumis», mis iseloomustab toiduvalmistamise meetodit, milles küpsetatav toiduaine paigutatakse vaakumkotti ja keedetakse pikema aja jooksul veevannis madalal temperatuuril. «Vaakumkotti võiks koos lihaga panna ka soovitud ürdid ja vürtsid. Selliselt küpsetatud lihal säilib selle rikkalik maitse, mahlasus ja toitained,» sõnas Sencori esindaja Rivo Tolli.

Sel meetodil küpsetades püsivad lihas mahlad, mis muudavad selle õrnaks ja mahlaseks. Ühtlasi säilivad sous-vide meetodil küpsetatud tooted kauem, kui tavapärasel meetodil valmistatud road. «Kui varem olid turul vaid kallihinnalised masinad, mis sous-vide meetodil küpsetamist võimaldasid ning neid kasutati pigem restoraniköökides, siis aina enam on tulnud turule ka seadmeid, mis sobivad kodukasutajatele. Näiteks võimaldavad sel meetodil küpsetamist nii erinevad ahjud kui ka mitmed multiküpsetajad,“ lausus Tolli ning lisas, et need võimaldavad kodukokkadel ka planeerida paremini oma aega, sest need ei nõua küpsetamise ajal mingeid lisategevusi.

Kõrgel temperatuuril röstimine

Röstimise puhul küpsetatakse liha kõrgel temperatuuril kuiva ja kuuma õhuga ning ilma õlita. Kui kõrgel temperatuuril saavad liha välisküljed karamelliseeritud, siis küpsetatakse liha edasi madalamal temperatuuril, et soovitud küpsusastmega läbi küpseks. Sarnaselt lihale, on võimalik röstida ka juurvilju. Nii liha kui ka köögiviljade röstimine on tervislikum alternatiiv näiteks grillimisele, sest röstimismeetodis ei kasutata õli ning selles säilivad mitmed toitained ja vitamiinid.

Sauté ehk kõrgel kuumusel praadimise meetod

Prantsuse köögist pärit sauteerimise meetod on eestlaste toidulaual aina enam kanda kinnitamas. «See on toiduvalmistamise meetod, mida tihti juba restoranides kasutatakse, ent mis on Eesti elanike koduköökides veel mõnevõrra võõras,» kirjeldas Tolli.

Sauté tehnika puhul kasutatakse suurt kuumust ja väikest kogust õli ning või segu. Ehkki enamasti kasutatakse sauteerimist aedviljade praadimiseks, saab seda edukalt kasutada ka ribadeks lõigatud liha puhul. «Koduköögis on selle tehnika kasutamine mugav näiteks pannil, aga praadimise lõhna vältimiseks saab kasutada ka multiküpsetajat,» sõnas Sencori esindaja.

Aeglane küpsetamine

Aeglaselt küpsetamine on jõuluprae valmistamisel ilmselt üks Eesti inimeste klassikalisematest meetoditest. Selle tehnika puhul võib kasutada nii kaanega kaetud potti pliidil või ahjus, kuid ühtlase tulemuse saab saavutada ka slow cooker’ i ehk aeglase küpsetaja või multiküpsetajaga. Viimased hõlbustavad küpsetamist, sest liha on võimalik jätta küpsema üleöö ning küpsemise lõppedes hoiab masin selle soojas.

Ühtlasi on aeglane küpsetamine üks tervislikumaid liha valmistamise meetodeid, sest aeglaselt küpsetades säilib lihas rohkelt toitaineid ja vitamiine. «Niisamuti eraldab pikem küpsetamine lihast maitseid järk-järgult, mis muudab liha maitse nüansirohkeks ja rikkalikuks,» lausus Tolli.