OTSENE SEOS ⟩ Hooldamata küttesüsteem võib küttearved taevasse ajada

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Suurenenud talvised küttekulud võivad olla tingitud ka hooldamata küttesüsteemist. Eksperdid selgitavad, kui sageli tuleb küttekehasid hooldada ning millal on mõistlik vana küttesüsteem uue vastu vahetada.

«Kõik küttesüsteemid vajavad hooldust. Kui tihti ja mida täpsemalt on vaja hooldada, sõltub küttesüsteemi ja seadme liigist ning eripäradest. Kui küttesüsteem on hooldamata ning ei tööta enam nii kuis vaja, põhjustab see suuremaid küttekulusid,» sõnas ABC Kliima müügijuht Indrek Blauberg.

Ta tõi välja, et kõiki fossiilkütustega töötavaid katlaid tuleb hooldada igakuiselt või iganädalaselt. «Kütuse kvaliteedist sõltuvalt võib küttekeha vajada hooldust lausa igapäevaselt. Samuti kaminate, ahjude ning puitu põletavate katelde puhul on hooldus kütteperioodil iganädalane ning lisaks võib hooldustööde hulka arvestada perioodilise korstnapühkimise,» lisas Blauberg. Ta rõhutas, et tihtilugu on küttekehad aastaid hooldamata ning siis ollakse üllatunud, kui kulud muudkui kasvavad. «Hoolduse regulaarsuse ning küttekulu suuruse vahel on otsene seos. Seda ei tasu alahinnata,» lausus Blauberg.

Soojus peab kadudeta küttesüsteemi jõudma

ABC kliima ekspert selgitas, et küttesüsteemide renoveerimisest rääkides on olulised märksõnad säästlikkus ja mugavus. «Vanad süsteemid on kehvade kasuteguritega. Ainukesed lahendused tänapäeval, mis ei vaja iga-aastast kütuse varumist on soojuspumpadel või gaasiküttel põhinevad süsteemid ning ka kaugküte. Kõikide ülejäänud lahenduste, nagu näiteks ahjud, kaminad, pelletikatlad, diiselkatlad, kivisöekatlad ja halupuukatlad, on vaja igal aastal panustada aega ja raha, et vajalik kütus või küttematerjal kütteperioodiks olemas oleks,» ütles ABC kliima ekspert.

Ta nentis, et küttekulu on Eesti kliimas kõige suurem kulu ja pisikesed eksimused ehitamisel saavad kasutajale suuremate küttekulude näol saatuslikuks. «Katlad ja soojuspumbad on üks osa terviklikust küttesüsteemist - suurt rolli mängib kogu ülejäänud soojuse edasiandmiseks väljaehitatud lahendus, olgu selleks siis radiaatorküte või põrandaküte. Oluline on jälgida, et soojus jõuaks kadudeta küttesüsteemini ning süsteem suudaks seda efektiivselt edasi anda,» kirjeldas Blauberg efektiivset küttesüsteemi.

Küttesüsteemide ekspert tõi välja, et vanemates radiaatorküttesüsteemides on sageli katlakivi see, mis piirab vee läbivoolu ning sellega ka soojuse edasikandmist süsteemile.

«Kui pole soovi kogu süsteemi välja vahetada, siis on võimalik seda alati ka pesta, mis parandab vee läbivoolu. Põrandkütte puhul peab kindlasti jälgima, kuidas on torustik põranda alla paigaldatud ja et põrand oleks alt piisavalt soojustatud,» sõnas Blauberg. Ta tõi välja, et näiteks kasutatud maja ostes tasub küttesüsteem kindlasti üle vaadata, uurida olemasoleva lahenduse kohta ning veenduda, et see vastaks standarditele.

Aegunud küttekeha tuleb välja vahetada

«Seoses kallinenud energiahindadega on kasvanud Eesti elanike huvi finantseerimislahenduste vastu, et muuta kodud energiatõhusamaks,» ütles Inbanki laenude ja kaartide müügijuht Evelin Rahkema. Ta tõi välja, et kasvav trend on kasutada roheenergia laenu abi maasoojuspumba paigaldamiseks, kuid küttekulude kokkuhoidmiseks saab panga finantseeringul edukalt renoveerida ka teisi küttesüsteeme või parandada kinnisvara energiatõhusust elamu soojustamisega.

Rahkema rõhutas, et lisafinantseeringu kasutamist oma kodu ning enda heaolu tõstmiseks ei tasu karta. «Aastaid hooldamata küttekehade hooldus või suisa väljavahetamine võib olla küllaltki märkimisväärne kulu, milleks koheselt igapäevastest vahenditest raha ei jagu. Samas vajab küttesüsteemi väljavahetamine rahasüsti, et kodus oleks soe ning küttearveid ei kasvaks. Sellisel juhul tasuks kaaluda just pangapoolse finantseerimise võimalusi, sest tehtud investeering tasub end küllaltki kiiresti ära,» selgitas Inbanki ekspert. Rahkema soovitas protsessi põhjalikult läbi mõelda ja pöörduda vajadusel spetsialistide poole, kes oskavad täpsemat nõu anda, sest sageli võib vana ahju renoveerimine osutada kulukamaks kui ruumide küttevajadusele vastava uue küttekeha paigaldamine.

ABC kliima ekspert soovitaski kõik vanad ja aegunud küttekehad esimesel võimalusel välja vahetada. «Loomulikult tuleb renoveerimisel lähtuda isiklikest võimalustest ja samuti vastava kütuse või näiteks küttepuu saadavusest ja hinnast. Kui küttepuu on tasuta käes ning katel ütleb üles, siis mõistlik on vahetada see uue katla vastu, mitte minna üle mõne teise kütteliigi peale,» nentis ekspert, kuid toonitas, et elektrikatlad, ioonkatlad ja näiteks vanad kivisöekatlad võiks tänasel päeval vahetada mingi muu kütteliigi vastu. «Kui räägime mugavusest, siis soojuspumpadest jällegi mööda ei pääse - need on paratamatult kõige mugavamad, säästlikumad ja ohutumad kütteseadmed, mis hetkel turul on,» lausus Blauberg.

Küttesüsteemi renoveerimisel saab energiat kokku hoida kuni 30%

Ta tõi näitena välja, et vana kivisöekatla vahetamisel uue halupuukatla vastu on energia kokkuhoid ca 20-30%, 20 aastat vana maasoojuspumba vahetamisel uue kaasaegse maasoojuspumba vastu võib energia kokkuhoid olla kuni ca 20%. Kuigi Blauberg nentis, et kõik need numbrid on hinnangulised ja sõltuvad otseselt väljavahetatava küttekeha olukorrast, uue omadustest ning tehnilistest andmetest, saab näitena välja tuua, et näiteks vana halupuukatla vahetamisel uue vastu on energia kokkuhoiuks ca 10% ning vahetades vana halupuuahju uue ahju vastu on energia kokkuhoid 20-30%.