Juhtum lõppes ilma pretensioonideta, kuigi esialgne ennustatav kahju küündis 3000 euroni.
Mida juhtumitest kõrva taha panna?
Laialt levinud tagatisraha küsimisest (1-3 kuu üürisumma on seadusega lubatud) on üürileandja jaoks probleemide korral vähe abi. Näiteks 500, 100 või 1500 eurot on kahjuks liiga väike kompensatsioon, kui reaalne kahju ulatub tuhandete või kümne tuhande euroni.
Võlgnikust üürniku vastu kohtusse minek on rahaline ja ajaline kulu. Lisaks nõuab see õigusruumi tundmist ja tugevat närvi.
Kui üürileandjal puudub üürisuhte kaitse ja ta satub probleemse üürniku otsa, kes tekitab finantskahjusid ega vastuta oma tegude eest, siis kahjuks rahaline kaotus on garanteeritud. Kui üürikomisjon või kohus (oleneb, kuhu pöördutakse) mõistab üürnikult välja maksmata jäetud summad, siis otsus võib olla tehtud, aga see ei tähenda, et inimene reaalselt maksma hakkab või kohtutäitur saab nõutud summad temalt kätte.
Probleemide ilmnedes tuleb omanikul kiirelt reageerida ning olla kursis, mis on üürilepingu ülesütlemise võimalused nii korralistel kui ka erakorralistel juhtudel. Kusjuures, 71% üürileandjatest ei tea, mis tingimustel ja kui kiiresti on võimalik võlglasest üürnikust vabaneda (Norstat & Rendin uuring, sept-okt 2022).
Kompromissile jõudmine on alati parem, kui mistahes muu lahendus. Esmalt on oluline üürnik elupinnalt välja saada, võlgadega tegelemine on teisejärguline. Nii ei kasva kahjusumma suuremaks.