/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/18/15032915t1h9c2a.jpg)
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.
RAHVALOENDUSE TULEMUSED ⟩ Vaata, kui palju eluruumipinda keskmisel eestlasel on!
Rahvastik koondub üha enam Tallinna linna ning Tallinna ja Tartu ümbrusesse
Linnastumist veab Tallinn, kuid teised Eesti linnad on pigem rahvastikku kaotanud, eriti Ida-Virumaal. Tallinna ja Tartu ümbruse väikelinnad jätkavad kasvamist ehk toimumas on valglinnastumine. Kaugemate väikelinnade ja maapiirkondade elanikkond on tervikuna vähenenud, kuid märgatavalt aeglasemas tempos kui perioodil 2000–2011, samuti ei ole vähenemine on olnud sama laialdane kui toona.
Tallinnas elab 33 protsenti kogu Eesti rahvastikust ning tervelt 43 protsenti hõivatute töökoht asub pealinnas. Mõlemad näitajad on tõusutrendis – kui 2000. aastal elas Tallinnas 29 protsenti, 2011. aastal 30 protsenti, siis 2021. aastal juba 33 protsenti elanikkonnast. Tallinnas töötas 2011. aastal 39 protsenti, 2021. aastal juba 43 protsenti hõivatutest. Lisaks näitavad rahvaloenduse andmed, et pooled Eestisse kolinud välismaalastest jäävad elama Tallinnasse.
Eesti eluruumid on vanad, kuid hästi varustatud
Eesti elanikud jagunevad 557 146 eluruumi vahele ehk meil on ca 2,4 elanikku ühe eluruumi kohta. Keskmisel eestlasel on 30 ruutmeetrit eluruumipinda ning see arv ei ole võrreldes 2011. aastaga muutunud. Eesti elanikud elavad üha enam eramutes (2000: 26,8 protsenti; 2011: 28,6 protsenti ;2021: 29,3 protsenti). 68 protsenti leibkondadest elab endale kuuluvas kinnisvaras, elamispinda üürib 18 protsenti leibkondadest. Elamistingimused (jooksev vesi, tualettruumid jne), mis juba 2011. aastal olid juba väga head, on jäänud samaks või protsendipunkti võrra paranenud.
Ehitustegevus on aset leidnud seal, kuhu on liikunud või liikumas inimesed – 88 protsenti viimase 10 aasta jooksul valminud eluruumidest on ehitatud Harju- või Tartumaale. Kui muidu on Eesti leibkondadest levinuim vorm üksinda elav inimene, siis viimase kümne aasta jooksul ehitatud kinnisvara on vallutanud noored pered. Üldiselt elab absoluutne enamus inimesi (51,4 protsenti) linnas korteris ning keskmise inimese eluruum on keskmisest Eesti inimesest mõne aasta jagu vanem.