«Kuusk süttis nii kiiresti, et, inimene, kes oli ise samas toas, ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida!» Tulekahjud muutuvad üha kallimaks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

ERGO kindlustuse andmetel on sellel aastal tulekahjude arv pea kolmandiku võrra langenud, keskmine kahjusumma samal ajal aga kahekordistunud.

Lõppeva aasta 11 kuu jooksul said ERGO kindlustuse kliendid kannatada 51 tulekahjus, mille kahjusummad ulatusid kokku 904 697 euroni. Suurima hüvitise maksis kindlustus välja 260 000 euro väärtuses.

Mullu samal ajal hüvitati 70 põlengu kahju, summas 623 741 eurot ja suurim kahju oli 134 627 eurot. Kui 2021. aasta keskmine kahjusumma oli 9 747 eurot, siis tänavu oli see juba pea kaks korda suurem ehk 17 739 eurot.

ERGO vanemkäsitleja Tuuli Kalbergi sõnul algas 2022. aasta traagiliselt, kui tules hukkus ka üks inimene. «Oleme aidanud taastada mitmeid kodusid, kus põleng on saanud alguse väga erinevatel põhjustel – akulaadijast, potis süttinud õlist, ümberkukkunud küünlast, saunakerisest, ehitustöödest või elektrilühisest,» lisas Kalberg. «Tänu päästjate heale tööle ei ole tuli, peale jaanuaris inimohvriga lõppenud tulekahju, sellel aastal rohkem elusid võtnud.»

Talvisel ajal sagenevad ennekõike küünaldega seotud tuleõnnetused. On juhtumeid, kus küünlaleekidest on süttinud ka jõulupuud. «Kuusk süttis nii kiiresti, et, inimene, kes oli ise samas toas, ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida. Ta püüdis tuld tekiga kustutada, kuid see ei aidanud – sekunditega oli tuba musta suitsu täis ja tule said kontrolli alla alles päästjad,» meenutas Kalberg ühte juhtumit.

Selle tulekahju tagajärjel põlesid elutoas osaliselt põrand ja lagi ning kogu korteris olid ulatuslikud suitsu- ja kustutusvee kahjustused. Kokku hävines ja kahjustus kodune vara väärtuses 22 000 eurot.

Kõige keerulisemad tulekahjud toimuvad korterelamutes, kus ühe tulekahju tõttu satuvad keerulisse olukorda mitmed pered. «Tulekahju ja kustutusvesi võivad kodu täiesti elamiskõlbmatuks teha – kehvemal juhul võib hoone ilma jääda katusest, kütmine on võimatu ja puudub nii vesi kui elekter. Sellisel juhul võtab aega, kuni hoone ühisosa taastatakse ja seda kaugemale nihkub omakorda korteri taastamine,» rõhutas Kalberg. «Leevendust saab pakkuda kindlustuslepingus sisalduv ajutise elukoha ehk üürikodu hüvitis, kuid igaüks soovib ju siiski võimalikult kiiresti oma koju tagasi.»

Väga vajalikuks on osutunud ka vastutuskindlustuse kaitse olemasolu, mis aitab klientidel tasuda neile esitatud nõudeid. «Kui korteris kukub ümber küünal, mille läheduses on palju kergesti süttivat materjali nagu kardinad ja ajalehed, levib tuli väga kiiresti ja ei võta kaua, kuniks kogu korter on leekides. Suitsu- ja tahmakahju saavad lisaks ka trepikoda ja hoone fassaad ning kustutusvesi voolab ka alumistesse korteritesse,» tõi Kalberg näite. «Sellisel juhul ulatuvad kahjunõuded reeglina tuhandetesse eurodesse, mis vastutuskindlustuse olemasolul kliendile hüvitatakse.»

Kuna talv on alles noor paneb Kalberg kõigile südamele, et elektri ja lahtise tulega ümberkäimisel oldaks erakordselt hoolsad ja vajadusel abistada ning juhendada ka oma lähedasi. «Märgakem abivajajaid, nii oma lähedasi, kui naabreid. Abiks saab olla kasvõi suitsuanduri patarei vahetamisel,» lisas ta.