PABERID KORDA ⟩ Maakler selgitab, milliseid dokumente korteriostul jälgida tuleks
20. detsember 2022, 12:16
/nginx/o/2022/12/20/15036826t1he101.jpg)
«Korterit ostes ei piisa üksnes sellest, et see asub sobivas asukohas ning on visuaalselt hinnates heas seisukorras,» annab Lahe Kinnisvara maakler Lenar Sepp soovituse. Väga oluline on veenduda, et elamispind oleks nii kinnisturaamatus kui ka ehitisregistris nõuetekohaselt kirjas ja omanikul oleks esitada ülevaade kommunaalkuludest, projektidest ning võimalusel ka tehtud tööde aktidest.
Mida uurida Kinnistusraamatust
Kinnistusraamatu puhul tasuks veenduda, kas tegemist on korteriomandiga või kaasomandiga, kas on lahusvara või ühisvara, kas omandile on seatud kitsendusi. Kui tegemist on kaasomandiga, on kaasomanikul eelisostuõigus, mida võib rakendada peale ostu-müügi tehingut kahe kuu jooksul ehk omandada müüdav kaasomand ise.
Kui tegemist on ühisvaraga, tasub veenduda, et kõik osapooled on korteri müügist teadlikud. Kui korterile on seatud kitsendusi, siis milline on kitsenduste sisu ja ulatus, kas kehtivad või mitte.
Ehitisregistrist uurida andmeid ja kontrollida vastavust tegelikkusega
Ehitisregistri andmeid tasuks kontrollida korteri tegelikkusega, võrrelda toalisust, loetletud ruume, mõõtmeid ja tehnosüsteeme.
Hoone puhul tasuks veenduda, kas hoone on püstitamisel või olemas. Kui hoone on püstitamisel, puudub hoonel kasutusluba. Kui hoonel puudub kasutusluba, võib tekkida tõrkeid laenu saamisel ja kahtlused hoone seisukorras.
Uusarenduste korterid antakse üle enne kasutusluba. Kasutusloa peaks taotlema arendaja mõistliku aja jooksul, kuid juhtub olukordi, kus jäetakse see tegemata. Kui arendaja on jätnud kasutusloa taotlemata, tasuks esmalt kontakteeruda arendajaga, kui arendajaga kontakti loomise võimalus puudub või on näha, et protsess ei liigu, tasuks moodustatud korteriühistul asjad enda kätte võtta ja see ise teha.
Kui korter on amortiseerunud ja müügikuulutus ei väida, et on tehtud parandustöid või osa asendatud uuega, on mõistlik tutvuda korteri kommunaalarvetega ja alates 2010 aasta septembrist küttekolde olemasolu puhul küttekolde passiga. Kui on teostatud ehitustöid, siis lisaks küttekolde seisukorrale, tasuks küsida fotosid elektri-, kanalisatsiooni- ja plaatimistööde teostamise kohta ja kontrollida kes teostas tööd, kas pädev isik või tehti tööd omal käel? Kas tööde valmimise järgselt on väljastatud pädeva isiku poolt akt?
Kortermaja üldise seisukorra kohta on kõige mõistlikum uurida naabritelt ja ühistult, kuna suurema hoone puhul ei pruugi välisel vaatlusel vead välja paista. Iseseisvalt tasuks alati külastada keldrit ja katusealust. Kui keldris on vesi, on see esimene märk, et midagi on valesti. Hoone katusealune peaks olema kuiv. Kui esineb niiskusprobleeme, tasuks uurida, kas tegemist on kohatise lekkega või on olukord konstante. Katuse all tekkinud niiskus võib levida katuslaele, mis võib põhjustada konstruktsiooni nõrgenemist ja viimistluskihi deformeerumist katuslaes.
Kui kortermajas on toimiv ühistu (seaduse järgi peaks see ju nii olemagi), siis tasub kindlasti küsida teavet, milliseid suuremaid remondi- ja parendustöid on majas tehtud, kui suured on remondifondi maksed. Oluline on teada ka, milliseid töid planeeritakse lähitulevikus ja kaugemas tulevikus ning hinnata, kas nendega tulevikus kaasnevad kulud on vastuvõetavad. Kui ostate korteri pangalaenuga, ei soovita ju enamasti, et selle kõrvale tekiks lisaks kommunaalkuludele, mis niigi kasvavad, veel mõni suur ja ootamatu eluasemekulu.