:format(webp)/nginx/o/2022/12/21/15039036t1h6bb3.jpg)
Purunenud on lootus, et pärast lumerikkaid talvesid tuleb lumevaene. Vastupidi, püsiv lumekate tekkis sel aastal oluliselt varem. Taas oleme fakti ees, et talvise kõnniteede hoolduse korralduse ja kvaliteediga pole rahul ei omavalitsused, eraomanikud, kellele on pandud võõra vara korrashoiu kohustus ega linnaelanikud, kes libedas lumesupis ukerdavad.
Omanike Keskliidu aseesimehe Priidu Pärna sõnul oli eelmisel nädalal olukord, kus majaomanikud pidid ennast töölt lahti võtma, sest seadus kohustab eraomanikku hooldama linna kõnniteid kogu päeva jooksul kui sadu kestab. Eriti ränk on see eakamatele majaomanikele. Eesti aladel kaotati teoorjus juba 1868. aastal, kuid omavalitsustes elab selline relikt edasi. «No ei ole innovatiivne 21. sajandil, kus tänavatel vuravad pakirobotid, ehitada kõnniteede hooldus üles labidameestele,» sõnab Pärn.
Eesti linnade ja valdade liidu läbiviidud küsitluse kohaselt hooldavad 65% omavalitsustest oma kõnniteid ise, jõukad Tallinn ja Tartu seda ei suuda. Kuigi Tallinna eelarve kasvab järgmisel aastal 6 protsenti (üle 60 miljoni euro) ja Tartus tervelt 12 protsenti, ei soovi need linnad enda vara korrashoiu kohustust üle võtta. Kummaline on seejuures seisukoht, et riik peaks selle lisakulu korvama. Oma vara korrashoid on iga omaniku loomupärane kohustus, mitte riiklik ülesanne, mida viimane peaks hüvitama!
Veelgi absurdsem on Tallinna seisukoht, et linn võiks oma kõnniteejupi omaniku eest ise moodsa tehnikaga korda teha, kuid omanik peaks linnale selle eest maksma. Lugesite õigesti, omanik peab linnale maksma selle eest, et linn oma vara korras hoiaks!
Linnavara korrashoidu tuleb finantseerida linnaeelarvest. Tegelikult on kõnniteede hoolduse ülevõtmiseks riigi poolt loodud katteallikas - 2024.aastast tõuseb kordades maa maksustamishind ja ka maamaks, mis laekub omavalitsustele.
Eraomanike talvise teoorjuse lõpetamiseks saab igaüks anda hääle algatusele petitsioon.ee keskkonnas.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)