Kust pärineb uusaastalubaduste andmise komme? Ajaloolased oletavad, et Babüloonia elanikud tähistasid juba 2000 aastat eKr uue aasta saabumisi, aga mitte talvel, vaid hoopis kevadise pööripäeva ajal.
Muude pidustuste hulgas oli neil kombeks anda lubadusi jumalatele. Peamiselt lubati tasuda oma võlad ning tagastada laenutatud põlluharimise tööriistad. Sarnase traditsiooni võtsid omaks ka näiteks roomlased, kes nihutasid kalendris uue aasta alguse 1. jaanuarile.
Roomlased andsid kuudele tänapäevalgi kasutuses olevad nimetused ning jaanuari kuu sai oma nimetuse iidse Rooma jumala Januse järgi, kes vaatab nii ettepoole kui ka seljataha. Roomlased tõid Janusele ohvreid ja lubasid hästi käituda eesootaval aastal.
Novembris avaldas online uuringufirma Statista Ameerikas tehtud küsitluse tulemused, milles ainult 22 protsenti vastanutest kinnitasid, et nad on oma 1. jaanuaril antud lubadusest siiani kinni pidanud. Psychoology Today väitel on uuringutega kindlaks tehtud, et lubadusi ja püstitatud eesmärke on suurem tõenäosus täita juhul, kui see ka rõõmu pakub. Seega tuleks uusaastalubadusi andes mõelda sellele, kuidas need enda jaoks võimalikult meeldivaks muuta.
Sportimine peab vahetut naudingut pakkuma
Kui teed trenni pelgalt sellepärast, et see aitab saleneda, siis on palju tõenäolisem, et ettevõtmine luhtub, sest soovitud eesmärgini jõudmine on aeganõudev protsess. Psychology Today soovitab valida spordiala, mis pakub sulle vahetud rõõmu ja eduelamust.
Kõigile ei pruugi jõusaalis käimine naudingut pakkuda. Kui aga valid niisuguse spordiala, mis pakub naudingut selle sooritamise ajal või vahetult pärast, siis on tõenäolisem, et jääd selle harrastusega pikemalt tegelema. Seega mõtle juba täna, millise uue hobiga 1. jaanuaril alustada. Tantsimine, tennis, ujumine, ratsutamine või matkamine – liikuvust pakkuvaid tegevusi, mida harrastada on palju.