KRIMINAALNE SUPERTOIT See populaarne vili läheb inimestele elusid maksma

Foto: Shutterstock
Kodu.postimees.ee
Copy

Avokaado on kahtlemata üks toitaineterikkamaid ja maitsvamaid vilju, kuid tuleb välja, et selle kasvatamise taga peitub küllaltki sünge maailm.

Avokaadod on kõige populaarsemad piirkondades, kus neid ei kasvatata, näiteks Põhja-Ameerikas ja Ühendkuningriigis, mis tähendab, et neid imporditakse. Mida kaugemal toitu selle kasvukohast süüakse, seda suurem on selle mõju keskkonnale. 

Esiteks mõjub juba avokaadode kasvatamiseks vajalik energia, vesi, väetis ja pestitsiidid keskkonnale halvasti. Loodust mõjutab ka vilja eksportimine: pakendamiseks kasutatavad ressursid ning avokaadode töötlemiseks, transportimiseks ja jahedas hoidmiseks kuluv energia, räägib Carbon Trusti asedirektor Tom Cumberlege.

Avokaadod on ühed janusemad viljad – nende kasvatamiseks kulub koguni kaks korda rohkem vett kui apelsinidele. Paraku kasvatatakse avokaadosid just nendes piirkondades, kus on tõsine veepuudus. Seetõttu süvenevad aga Mehhikos ja Californias põud ja kuumalained ning raskendavad avokaadode kasvatamist, mistõttu on avokaadokasvatajad sunnitud uutele aladele laienema.

Ülemaailmne nõudlus avokaado järele on hüppeliselt kasvanud. Alates supertoiduks kuulutamisest on avokaadoturg viimase kahekümne aasta jooksul kahekordistunud, et rahuldada suurenenud nõudmisi. Suurenenud nõudluse tõttu laiendavad Mehhiko põllumajandustootjad oma farme, mis toob kaasa keskkonnaprobleeme, sealhulgas metsade hävitamise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise.

Paljud suuremad Ühendkuningriigi supermarketid tellivad oma avokaadod Tšiili avokaadokasvatajate provintsist Petorcast, kus piiratakse tugevalt elanike juurdepääsu puhtale veele. Avokaadode kastmiseks kuluv vesi tuleb kohalikest jõgedest, kuhu on avokaadotootjad paigaldanud ebaseaduslikult torud, millega juhitakse vesi otse istandustesse. Nende tegude tagajärjel kurdavad kohalikud sageli piirkondliku põua üle. Samas on ka mõistetav, miks farmerid just vettnõudvat avokaadot kasvatada soovivad: vili on majanduslikult tulusam kui narkootikumid ning seda nimetatakse koguni roheliseks kullaks. 

Mehhiko kasvatab rohkem avokaadosid kui ükski riik maailmas, tootes rohkem kui kolmandiku maailma avokaadosaagist. Paraku on sellel kohalikele kallis hind. Mehhikos Michoacáni osariigis võitlevad vägivaldsed kartellid ja jõugud tulusa avokaadoturu kontrolli alla võtmiseks. Tegu on tõepoolest rohelise kullaga – avokaadoäri teenis ühele kartellile väljapressimiste ja tapmisähvarduste järel 152 miljonit USA dollarit (ligikaudu 152 miljonit eurot). AP Newsi andmetel eksporditakse riigist avokaadosid aastas 2,4 miljardi USA dollari väärtuses (ligikaudu 2,4 miljardit eurot).

Tuleb välja, et avokaado võib ka muul moel ohtlikuks osutuda. Jõuk nimega La Familia Michoacana kogus mehhiklaste seas tuntust, kui viskas Uruapani linnas viiel vaenlasel avokaadoga pea otsast. Teine jõuk, keda kutsuti templirüütliteks, maksustas, ähvardas ja röövis farmereid ning varastas tagatipuks nende maa. Mitme uudisteallika andmetel on Mehhiko avokaadokasvatajad lisaks jõuguvägivalla ohule väga rahulolematud ka oma palgaga. Sageli puuduvad neil meie jaoks iseenesestmõistetavad õigused, tööpäevad on pikad ja pingelised, sissetulek on vaevalt piisav, kasutatakse lapstööjõudu ja töö on ebastabiilne.

Siiski pole kõigele sellele vaatamata võimalik avokaadoistandusi sulgeda. Avokaadotööstuse kinnipanek poleks lahendus, sest hoolimata kuritegevusest ja vägivallast on Uruapani professori Adriana Villicaña sõnul toonud tööstus paljud inimesed vaesusest välja ja see on kohalikele naistele oluline tööandja. Villicaña, kes kuulub ka kodanike ohutuse nõuandekogusse, arvab, et kohalik kuritegevus muutuks tööstuse kokkuvarisemise korral hullemaks, kuna inimesed oleksid sunnitud kriminaalide juurde tööd küsima minema.

Ka Uus-Meremaal pole tulus avokaadotööstus kurjategijatele kahe silma vahele jäänud: avokaado populaarsuse hüppeline tõus pani vargad avokaadoistandustesse murdma ning vilju endaga kaasa võtma. 2016. aastal teatati viie kuu jooksul ligi 40 suurest vargusest, vahendab The Guardian.

Kümmekond aastat tagasi olid avokaadod Hiinas sisuliselt tundmatud, 2010. aastal imporditi vilju vaid kaks tonni. 2017. aastal kasvatati neid aga juba 32 100 tonni. Süveneva nõudluse tõttu plaanitakse laiendada kasvualasid – väidetavalt arendavad mõned Hiina ärimehed riigi toetusel avokaadoistandusi Guangxi lõunaprovintsis. Kui Hiina suudab hakata tootma avokaadot, mis konkureerib Ladina-Ameerika sordiga, võib maailmaturg näha tohutut muudatust.

Kuigi avokaadotööstuses on märkimisväärne probleemipundar, on need keskkonna seisukohast laiemas plaanis siiski vähem kahjulikud kui loomsed toiduained. Cumberlege'i sõnul on enamik taimseid toite keskkonnale paremad: avokaadodel on poole väiksem süsiniku jalajälg kui näiteks munadel ja peekonil. Muidugi saab neid toota ka keskkonnasõbralikumal viisil, et heitkoguseid veelgi vähendada.

Kui avokaado kuulub ikkagi teie lemmikviljade hulka, tasub soetada seda ökopoest. Sealsed viljad on üldjuhul kasvatatud farmides, kus on inimlikumad ja keskkonnasõbralikumad tingimused.

Märksõnad

Tagasi üles