«Kinnisvara ei krabata enam sellises tempos nagu varem, vaid vaadatakse ja kaalutakse erinevaid võimalusi pikemalt,» kinnitas Rebane. Eriti oluliseks on muutunud pankadega konsulteerimine. «Varem hindasid inimesed oma võimalusi adekvaatselt ning aimasid, et nad saavad laenu neile vajalikus mahus. Viimasel ajal on aga elamiskulud väga palju tõusnud ning pangad hindavad inimeste maksevõimekust veelgi konservatiivsemalt,» lisas ta.
Levinud arusaama ja praktika kohaselt peaks laenukohustus moodustama maksimaalselt 40 protsenti inimese igakuisest sissetulekust. Tegelikult hindavad pangad ka rahahulka, mis jääb üle pärast laenukohustuse ja elamiskulude tasumist. Seega soovitab Luminor seda kindlasti hinnata ka inimestel, kes laenu võtta soovivad.
Ehkki kinnisvara soetamist kiputakse hetkel edasi lükkama, jälgivad inimesed siiski väga tähelepanelikult, mida teevad intressimäärad. Rebase sõnul tasub laenukohustuse võtmisel vaadata aga palju suuremat pilti.
«Kodulaen võetakse reeglina aastakümneteks ning pikas perspektiivis pole vahet, kas laenukohustus tekib paar kuud varem või hiljem. Kolmekümne aastase laenuga võrreldes on kolmekuune periood väga lühike aeg. Intressi makstakse kodulaenu eest niikuinii ja selle eest pole kellelgi pääsu,» juhtis ekspert tähelepanu.
Praegust olukorda kinnisvaaturul iseloomustab mõistmine, et rahale on tekkinud hind ning see ei leba enam tasuta maas. Pikemas perspektiivis peaks see hakkama vähendama ka inflatsiooni. «Kui inimesed paiskavad turule vähem raha ning neil ei ole seda nii palju kulutada, siis peavad ka teenuste ja kaupade müüjad hindu korrigeerima. See põhimõte peaks töötama ka kinnisvaraturul, ehkki ekspertide arvamused võivad siinkohal veidi lahkneda,» märkis Rebane.