Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

PANK Hinnalangus tuleb, ent päris krahhiks seda nimetada ei saa

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kinnisvaratehingute arv langenud tippajaga võrreldes kolmandiku võrra. Inimesed, kellel pole ilmtingimata hädavajalik kinnisvara osta või vahetada, on võtnud pikema mõtlemisaja. Sõltuvalt kinnisvara tüübist ja asukohast võivad hinnad selle tulemusel lähitulevikus langeda kuni viiendiku võrra.

«Kinnisvara ei krabata enam sellises tempos nagu varem, vaid vaadatakse ja kaalutakse erinevaid võimalusi pikemalt,» kinnitas Rebane. Eriti oluliseks on muutunud pankadega konsulteerimine. «Varem hindasid inimesed oma võimalusi adekvaatselt ning aimasid, et nad saavad laenu neile vajalikus mahus. Viimasel ajal on aga elamiskulud väga palju tõusnud ning pangad hindavad inimeste maksevõimekust veelgi konservatiivsemalt,» lisas ta.

Levinud arusaama ja praktika kohaselt peaks laenukohustus moodustama maksimaalselt 40 protsenti inimese igakuisest sissetulekust. Tegelikult hindavad pangad ka rahahulka, mis jääb üle pärast laenukohustuse ja elamiskulude tasumist. Seega soovitab Luminor seda kindlasti hinnata ka inimestel, kes laenu võtta soovivad.

Ehkki kinnisvara soetamist kiputakse hetkel edasi lükkama, jälgivad inimesed siiski väga tähelepanelikult, mida teevad intressimäärad. Rebase sõnul tasub laenukohustuse võtmisel vaadata aga palju suuremat pilti.

«Kodulaen võetakse reeglina aastakümneteks ning pikas perspektiivis pole vahet, kas laenukohustus tekib paar kuud varem või hiljem. Kolmekümne aastase laenuga võrreldes on kolmekuune periood väga lühike aeg. Intressi makstakse kodulaenu eest niikuinii ja selle eest pole kellelgi pääsu,» juhtis ekspert tähelepanu.

Praegust olukorda kinnisvaaturul iseloomustab mõistmine, et rahale on tekkinud hind ning see ei leba enam tasuta maas. Pikemas perspektiivis peaks see hakkama vähendama ka inflatsiooni. «Kui inimesed paiskavad turule vähem raha ning neil ei ole seda nii palju kulutada, siis peavad ka teenuste ja kaupade müüjad hindu korrigeerima. See põhimõte peaks töötama ka kinnisvaraturul, ehkki ekspertide arvamused võivad siinkohal veidi lahkneda,» märkis Rebane.

Nii ennustatakse, et kinnisvarahinnad langevad lähitulevikus isegi kuni kolmandiku võrra. Luminori eraisikute panganduse juht nii suurt hinnalangust ei usu. «Langus kindlasti tuleb, kuid pigem umbes 10 kuni 20 protsenti sõltuvalt kinnisvara tüübist ja asukohast.»

Hinnad ei saa madalamale langeda erinevatel põhjustel. Esiteks pole marginaalid olnud nii kõrged, mistõttu pole ruumi sedavõrd suureks languseks. See tähendab, et kevadel müüki paisatav kinnisvara on ehitatud väga kõrgete ehitushindade perioodil ning allahindluse puhver pole kuigi suur. Küll võib juhtuda, et allahindlust üritatakse taas kompenseerida hinna sees köögimööbli, parkimiskoha või panipaiga abil, mille eest hindade tipus lisaraha küsiti.

«Allahindlus tuleb kindlasti, sest turul leidus ka neid, kes küsisid kinnisvara eest rohkem, kui see tegelikult väärt oli, aga suures plaanis pole hinnaalanduseks väga palju ruumi,» lisas Luminori eraisikute panganduse juht. Siiski ei saa kinnisvaraturu jahenemist Tanel Rebase hinnangul nimetada krahhiks või katastroofiks, sest heale kinnisvarale leidub alati ostja ning kinnisvara ostuks pole kunagi õiget ega valet aega. «Kõige tähtsam on aru saada, mis on ostjale hetkel jõukohane ja kuidas oma ostu finantseerida,» ütles ta.

Tagasi üles