:format(webp)/nginx/o/2023/01/03/15058903t1h55dd.jpg)
Kortermajade renoveerimisel on üheks suureks probleemiks vanad loomuliku ventilatsiooni süsteemid, mistõttu küsitakse üha tihedamini, kas neid saaks parendada või on kõrgete energiahindade ajal siiski tark investeerida uude mehaanilisse ventilatsioonisüsteemi. Nõu annab Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Alo Mikola
Näiteks küsitakse, kas paigalduskuludelt kallimsoojustagastusega sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioon on kuluefektiivne lahendus? Sel aastal Tallinna Tehnikaülikoolis oma doktoritööd «Terviklikult renoveeritud korterelamute ventilatsioonisüsteemide toimivus» kaitsnud Alo Mikola ütleb, et töö eesmärk oligi anda sellistele küsimustele vastuseid ja otsida probleemidele võimalikult häid lahendusi.
«Kui ma doktoritööga alustasin, olid ventilatsioonisüsteemidega seotud küsimused Eesti kortermajade renoveerimise kõige suuremaks kitsaskohaks. See probleem tuli lahendada ja kuna olin sellega juba oma magistritöös tegelenud, sai doktoritöös jätkatud uurimist juba sügavuti. Nii et minu doktoritöö on küllaltki põhjalik,» rõhutab Alo Mikola. Ehkki kaitsmiseks oleks tõenäoliselt sobinud ka väikesemahulisem töö, poleks see suutnud katta kõiki ventilatsiooni renoveerimisega seotud küsimusi, millega Eesti elanikud praegusel ajal silmitsi seisavad.
Doktoritöös sai Eesti erinevate kortermajade ventilatsioonisüsteemide toimivust ja õhuvahetust analüüsitud mõõtmiste baasil. Vanade kortermajade keskmine õhuvahetuse kordarv oli 0,24 h⁻¹ ning uuritud ventilatsioonisüsteemide ülevaatus näitas, et vanade kortermajade loomulikud ventilatsioonisüsteemid on halvas seisukorras.
«Laboris ja objektidel märkegaasi meetodil teostatud uuringud tõestasid, et CO₂ taseme igapäevast varieerumist saab kasutada korterite õhuvahetuse kordarvu leidmiseks ja märkegaasi meetodit saab kasutada ka õhuvahetuse efektiivsuse mõõtmiseks. Kokkuvõtteks saab teha lihtsustatud järelduse, et õhuvahetuse kordarv uuritud vanades kortermajades on liiga madal ja need süsteemid vajavad ial juhul põhjalikku renoveerimist.»
Üks ventilatsiooni renoveerimislahendus, mida kortermajades kasutati, olid Mikola sõnul ruumipõhised soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Nende seadmete kasutamisel näitas õhuvahetuse kordarvude esialgne analüüs, et see lahendus ei täitnud oma eesmärki.
Seetõttu tehti otsus mõõta kahte tüüpi ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete toimimist ning seejärel hinnati simulatsioonitulemuste abil nende sobivust renoveerimislahendusteks.
Uuringu tulemusena pakkus Mikola välja sobivad rõhuerinevuse väärtused ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete korrektseks projekteerimiseks. Lisaks tehti autori sõnul laboritingimustes katseid, et analüüsida erinevate ruumipõhiste ventilatsioonisüsteemide õhuvahetuse efektiivsust.
Õhuvahetuse efektiivsuse mõõtmised näitasid, et nii ventilatsiooniradiaatorite kui ka kahte erinevat tüüpi ruumipõhiste seadmete puhul saavutati ideaalselt segunev õhuvahetus!
Siiski leidus ka mõni kitsaskoht. «Osade ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete ventilaatorid ei olnud dimensioneeritud arvestades korterites tekkivat alarõhku. Lisaks puudus ruumipõhistel seadetel võimalus tagastada soojust WC-st, vannitoast ja köögist väljatõmmatavast õhust,» loetleb Mikola. Kokkuvõttes tähendasid mainitud puudused seda, et renoveerimisel kasutatud seadmete aastane kasutegur oli lubatust oluliselt madalam. «Samuti kippusid ruumipõhised seadmed külmal perioodil jäässe minema, mis tähendas, et need tuli selleks ajaks välja lülitada,» nendib doktoritöö autor Mikola.
Tulles tagasi alguses esitatud küsimuse juurde, siis Mikola vastab jaatavalt – parima toimimise tagas tsentraalne mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon koos soojustagastusega. «Kuid soovitada võib ka alternatiivset väljatõmbeõhu soojuspumba ja ventilatsiooniradiaatoritega süsteemi,» lisab Mikola. Tema sõnul saab neid doktoritöö tulemusi kasutada edukalt ka sarnaste Euroopa kortermajade renoveerimisel.
«Hetkel leiabki kortermajade renoveerimisel kõige enam kasutust eelnimetatud soojustagastusega sissepuhke/väljatõmbe ventilatsiooni lahendus, kus õhukanalid on paigaldatud lisasoojustuse kihti ning ventilatsiooniseade katusele. Kasutatakse ka väljatõmbeõhu soojuspumbaga varustatud mehaanilist väljatõmbeventilatsiooni. Selle süsteemi puhul toimub väljatõmme korteritest läbi vanadesse šahtidesse paigaldatud uute õhukanalite ning välisõhk siseneb korteritesse läbi ventilatsiooni radiaatorite, kus toimub välisõhu eelsoojenemine.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)