PÄÄSTEAMET Nädalavahetus toob külma! Väldi seda suurt viga, mida ahju kütmisel teadmatusest tehakse

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus prognoosib nädalavahetuseks korralikku talvekülma – kohati võivad õhutemperatuurid langeda alla 20 külmakraadi ning kargeid kraade jagub mitmeks päevaks. Külmal ajal on oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist.

«Krõbedate külmakraadidega jahtub ka tuba kiiremini. Siiski tuleb pidada meeles, et pärast hommikust kütmist tuleb lasta kütteseadmel jahtuda ning näiteks õhtul, kui ahi on jahtunud, kütta uuesti. Ühe kütmiskorra jaoks on paras kogus umbes 6 kg ehk kaks sületäit puid,» selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet ja lisas, et kui seda reeglit eirata, võib ahjule liiga teha ja see võib omakorda suurendada tulekahju puhkemise ohtu.

«Kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et küttesüsteemid oleks korralikult ning õigeaegselt hooldatud ja puhastatud. Kui selle eest on hoolt kantud ja köetakse teadlikult ning mõõdukalt, on tulekahju tekkimise tõenäosus väike,» ütles Taavet.

Jälgida tuleb sedagi, et ahju, pliidi, kamina ja katla lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami ning ahjust välja võetud tuhk saaks mittepõlevast materjalist anumas ohutusse kohta.

Kui toasooja saamiseks on tarvis kasutada elektrilisi puhureid ja radiaatoreid, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et seadmetega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Meeles tuleb pidada, et elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Krõbedate miinuskraadidega kipuvad korralikult soojustamata veetorud külmuma ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult ja ohutust silmas pidades. «Torude sulatamisel tuleb vältida lahtise tule ja leeklambi kasutamist. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks,» rääkis ekspert. Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga.

Meeles tuleb pidada, et igas kodus peab olema töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või hoopis gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. «Elupäästva anduri tähtsust ei tasu alahinnata. Selleks, et saaks temas kindel olla, tuleb vähemalt kord kuus testnupule vajutada ja kontrollida, kas seade ikka töötab. Samuti tuleb jälgida, et andur ei oleks aegunud. Vananenud ja rikkis andurid tuleb vahetada uute vastu,» tuletas Tuuli Taavet meelde.

Kui teil on kodu tuleohutuse asjus kahtlusi, on võimalik kutsuda koju päästjad, kes vaatavad ruumid ohutust silmas pidades üle ning annavad soovitusi, kuidas tuleohutust suurendada. Kodunõustamist saab tellida riigiinfotelefonilt 1247.

Ära siis unusta!

  • Rikkis küttekollet ei tohi kasutada. Vähimagi kahtluse korral, et kodu kütteseade või korsten pole töökorras, tuleb esimesel võimalusel kutsuda oma ala ekspert seda kontrollima.
  • Küta ahju mõistlikult. Ülekütmise vältimiseks tuleb külmade ilmade ajal kütta üks ahjutäis korraga, seda mitu korda päevas.
  • Ära pane põlevmaterjale (küttepuud, vaip) küttekoldele liiga lähedale. Tulekahju võib tekkida lenduvast sädemest ning isegi soojusülekandest.
  • Kütmiseks ei tohi kasutada värvitud, immutatud või muul moel kemikaalidega töödeldud puitmaterjali. Puidus olev keemia talletub kergesti küttekeha seintele ning võib kaasa tuua suured kahjud.
  • Kütmise ajal ei tohi kodust lahkuda või magama minna.
  • Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
  • Tühjenda küttekolle põlenud puidu jääkidest alles peale nende jahtumist. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka ladustada kergesti süttivas anumas. Kuum tuhk tuleb paigutada metallnõusse ning viia hoonest väljapoole jahtuma.
Tagasi üles