OLE TEADLIKUM ⟩ Tervisele ohtlikud vead, mida toidu valmistamisel peaaegu alati tehakse

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Toidumürgitus on miski, mis inimesi ikka ja jälle ootamatult kimbutab. Tihti on põhjus toiduainete kehvas kvaliteedis, kuid suured mõjutajad on ka viisid, kuidas toiduainetega koduses köögis tegeletakse. Kodus süüa tehes tuleb toiduainete õigele käsitlemisele suurt tähelepanu pöörata, kuid on mitmeid samme, mida inimesed halba arvamata valesti teevad, vahendab New York Post.

Kõige ettevaatlikum tuleks olla lihaga söögi tegemisel, sest toore liha peal olevad bakterid teevad tervisele palju kahju. Õnneks on olemas võimalusi, kuidas toidu valmistamisel enda ja lähedaste tervist hoida.

Käte pesemata jätmine

Käte pesemine on küll üsna tavaline praktika, mida paljud inimesed enne toidu valmistamist teevad, kuid kodus kipub see oluline samm mõnikord vahele jääma. Arstid panevad inimestele südamele, et käte pesemine on kõige olulisem osa söögi tegemisest, sest see takistab bakterite levikut. Käsi tuleks pesta vähemalt 20 sekundit sooja vee ja seebiga ning toore lihaga tegeledes tuleks käed siis uuesti pesta. Toore lihaga tegeledes tuleb eriti tähelepanelik olla, sest enne liha maitsestamist tuleks samuti käed ära pesta, et maitseainepurgid toore liha bakteritega kokku ei saaks.

Toore liha loputamine veega

Puu- ja köögivilju tuleks alati enne söömist pesta, kuid lihaga tuleks käituda hoopis teistmoodi. Näiteks kanaliha pesemine ei puhasta liha bakteritest, nagu võiks arvata. Pigem võib tugeva veesurvega liha loputamine baktereid köögis laiali ajada ning köögi erinevaid pindu ja selle peal olevaid toiduaineid liha bakteritega katta. Liha küljes olevaid baktereid ei peaks siiski liialt kartma, sest kõik ohtlikud bakterid hävinevad, kui liha täielikult läbi küpsetada.

Samade köögiriistade kasutamine toore liha ja köögiviljade puhul

Bakterid levivad kergesti ka siis, kui näiteks toore liha lõikamisel kasutatavat nuga köögiviljade hakkimiseks kasutada. Lisaks sõnavad eksperdid, et ka liha praadimisel tuleks liha küpsedes pannilabidat vahetada, sest kui see on toore lihaga kokku puutunud, ei pruugi see soojenemise käigus kõiki baktereid eemaldada.

Toidutermomeetri mitte kasutamine

Liha küpsetamisel pole kõik alati silmaga nähtav, uuringud on tõestanud, et puhtalt liha värvi ja tekstuuri vaadates pole võimalik täielikult kindlaks teha, kas liha on läbi küpsenud või mitte. Selleks, et liha küpsemises kindel olla, tuleks abiks võtta toidutermomeeter. Veiseliha, kala ja koorikloomade sisetemperatuur peaks jõudma vähemalt 62 kraadini.

Toidujääkide lauale jätmine

Toiduteadlased sõnavad, et kuigi just pühade ajal on tavaline pikad lauad toiduga katta ning neid kaua nautida, pole see tervisele täiesti ohutu. Toatemperatuuril ei tohiks toidul lasta kaua seista, sest rohkem kui kaks tundi laual oleval söögil hakkavad bakterid kergesti levima. Ettevaatlik tuleks olla ka külmkapist toidujääkide tarbimisega, sest kauem kui neli päeva ei tohiks neid ka külmkapis hoida. Eelmisel aastal ehmatas avalikust ekstreemne lugu 19-aastasest üliõpilasest, kellel tekkis pärast kehva kvaliteediga toidujääkide söömist sepsis ning tema jalad ja sõrmed amputeeriti.

Toatemperatuuril liha marineerimine

Liha marineerides peaks seda kindlasti hoiustama külmkapis, sest toatemperatuuril paljunevad liha peal olevad bakterid kiiresti. Selle asemel tuleks liha hoida külmkapis ning samamoodi tuleks käituda kõikide toiduainetega mis on temperatuuri suhtes tundlikud.