UURING ⟩ Eesti koduotsijad soovivad riiklikult reguleeritud maaklerteenust

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kinnisvaraportaal City24.ee viis koostöös Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojaga eelmise aasta lõpus läbi järjekordse küsitluse, millega kaardistati klientide ootusi maaklerteenustele. Veidi rohkem kui kaks kolmandikku küsitlusele vastanuist pidas oluliseks, et kinnisvaramaaklerite teenused oleks riiklikult reguleeritud.

«Väga selgelt joonistus küsitlusest välja, et maaklerteenuse usaldusväärsuse tõstmiseks oleks vaja konkreetsemaid riiklikke regulatsioone ja paremat informeeritust. Inimeste teadlikkus on vähene – endiselt ei tea suurem osa kinnisvara müüjatest ja üürile andjatest, kuhu tuleks pöörduda, kui on etteheiteid maaklerteenuse kvaliteedile,» ütles Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige ja büroo juht Annely Sermat.

«Kõige suurem muutus, mis eelmise, 2020. aastal korraldatud küsitlusega võrreldes välja tuli, on inimeste kasvanud ootus teenuse professionaalsuse osas,» kommenteeris City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov. Professionaalset asjaajamist hinnatakse palju kõrgemalt kui hinda, mida õnnestub objekti müügist saada.»

Viimase kolme aasta jooksul oli maakleri teenuseid kasutanud pooled küsitlusele vastanutest. Võrreldes eelmise küsitlusega oli maaklerteenuse kasutajaid 10 protsenti vähem.

27,7 protsenti maaklerteenuste kasutajatest hindas 10-palli süsteemis kogemust väga heaks, väga halb kogemus oli ligi neljal protsendil vastanuist.

Kõige rohkem kasutati maaklerteenust kinnisvara müügi puhul – 38 protsenti teenuse kasutajaist, mis on samas suurusjärgus eelmise küsitlusega. Väga paljud kasutavad maakleri abi ka kinnisvara ostul ning üürimisel – vastavalt 37 ja 27 protsenti maaklerteenuse kasutajatest.

Valdav enamus on sõlminud kinnisvara müügi puhul maakleriga ainuesinduslepingu, ligi 17 protsenti teenuse kasutajatest on lubanud oma objekti müüa mitmel maakleril. Ainuesinduslepingu juures peetakse tähtsaks asjaolu, et maakleri kohustused on selgelt fikseeritud. Sellise lepingu kehtivus võiks 40,5 protsendi vastanute arvates jätkuda kinnisvaratehingu lõpetamiseni.

Maakleri töö väärtus seisneb küsitletute arvates peamiselt professionaalses asjaajamises, mis kindlustab korrektse tehingu. Seejärel on oluline mugavuse aspekt – maakler suhtleb klientidega, korraldab kliendipäevi ja käib objekti näitamas. Oluliseks peeti ka, et hea maakler suudab tekitada huvi rohkemates klientides kui ise suudaks. Kõige vähem peeti oluliseks seda, et maakler suudab objekti müüa parema hinnaga kui ise müües.

Kinnisvaramaakleri vahendustasu peaks valdava osa vastajate arvates olema kindel kokkulepitud summa, kolmandik vastanutest lepiks maakleri tasuks kokku ka protsendi kinnisvaraobjekti müügihinnast.

Kutseline maakler on vastanute silmis erialase haridusega, professionaalne, usaldusväärne ning maakleritööd põhitööna tegev inimene.

Veidi rohkem kui kaks kolmandikku küsitlusele vastanuist pidas oluliseks, et maakleriteenus oleks riiklikult reguleeritud. Võrreldes 2020. aasta kohta tehtud küsitlusega on riikliku reguleerimise pooldajate arv 8 protsenti kasvanud.

Maakleri valikul on olulised eelkõige sõbra või tuttava soovitus, maakleri kvalifikatsioon ning teenuse hind. Vähem tähtsad on töökogemuse pikkus ning kinnisvarabüroo tuntus. Konkreetse maakleri leidmiseks kasutatakse samuti sõprade või tuttavate abi ning guugeldamise võimalust.

Küsitluse põhjal selgus, et kolmandik inimesi teab, kuhu pöörduda, kui on etteheiteid maakleri töö kvaliteedile, kaks kolmandikku seda kahjuks ei tea.

City24.ee portaalis läbi viidud veebiküsitlusele vastas 347 inimest. Küsitluse tulemusi esitleti 17. jaanuaril toimunud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja infopäeval.