Kiire inflatsioon tõi lauale uut tüüpi kindlustusvaidluse

Pilt on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel lahendasid kindlustuse lepitajad mullu 293 lepitust, millest 171 lõppes kindlustusseltsi ja kliendi kokkuleppega. Enim kasvas kodukindlustuse, kasko ja reisikindlustuse vaidluste arv.

EKsL-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tekkis möödunud aastal kiire inflatsiooni tõttu uut tüüpi kindlustusvaidlusi. «Kui kodu sai veekahju või tulekahju läbi kahjustada, siis kindlustusandja maksis kliendile ülekandega hüvitise vastavalt kodu taastamise kalkulatsioonile. Kui aga klient viivitas remondi alustamisega paar kuud, siis vahepeal olid materjali ja töö hinnad tõusnud ja remondiettevõte ei nõustunud enam endise hinna eest tööd tegema. Kui klient soovis täiendavat hüvitist, siis kindlustusselts seda ei maksnud, sest remondipakkumise tähtaeg oli möödas ja kodu taastamine kallines kliendi tõttu,» selgitas Potsepp.

Potsepp soovitas selliste vaidluste vältimiseks alustada kodu remonttöödega viivitamata. «Kindlustusandja peab maksma hüvitise, mille eest saab taastusremondi juhul, kui klient sõlmib lepingu kodu taastamiseks mõistliku aja jooksul peale hüvitise maksmist. Kindlustusandja ei pea kandma taastamistööde kallinemise riski, kui klient remondilepingu sõlmimist tarbetult edasi lükkab,» ütles ta.

Potsepp soovitas veel oma kodukindlustuse lepingus üle vaadata vastutuskindlustuse kindlustussumma. «Vastutuskindlustuse kindlustusandja hüvitab sinu kodust alguse saanud toruõnnetuse korral naabrite kahju sinu eest, kuid üksnes kindlustussumma ulatuses. Kui kindlustussumma on liiga väike, siis tuleb sul seda ületav kahjusumma ise kinni maksta,» ütles Potsepp.

Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse EKsL-i juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juures liikluskindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuvälised vaidluste lahendamise kogud. Kui osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.