T, 21.03.2023

KURB STATISTIKA ⟩ 9 kaotatud elu! Mida teha, et elektriseade sind ei tapaks?

Kodu.postimees.ee
9 kaotatud elu! Mida teha, et elektriseade sind ei tapaks?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Elektrikilp. Pilt on illustreeriv.
Elektrikilp. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig/Postimees Grupp

Eelmisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes 48 inimest - üheksa õnnetuse puhul oli kurvaks märksõnaks elekter. Me ei kujuta elu selleta ette, kuid ometi pöörame vähe tähelepanu, et kodus olevad elektriseadmed ja -süsteemid oleksid korras. Käime sammhaaval läbi levinumad vead, mille parandamine päästaks elusid.

Mõned veel mäletavad aegu, mil juhtmete otsad lihtsalt kokku keerati või teibiti, kuid täna oleks selline tegevus äärmiselt vastutustundetu. Õigemini polnud see ka varem mõistlik, kuid aastakümneid tagasi põhjendati seda suure defitsiidiga. Täna see vabandus enam ei päde ja üheks tulekahjude puhkemise suuremaks põhjuseks on just vigased ja amortiseerunud elektriseadmed, kust tuli võib valla pääseda. Elektriseadmete puhul tuleb jälgida, et ühenduskohtades ei tekiks sädelust või ülekuumenemist ja ise parandamise asemel kutsu kindlasti spetsialist.

Miks elekter kurja teeb?

Tulekahju võimalust suurendab see, kui teil on vana või oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kindlasti ei tasu kodus ise juhtmeid parandada. Kui seda valesti teha, on kahju kiire tulema.

Samuti tasub tõsiselt suhtuda katkistesse pistikupesadesse, kuna neist võib saada halbade asjaolude kokkulangemisel surmava elektrilöögi.

Pistikupesade puhul tuleb jälgida ka nende koormust. Igal aastal ostame me koju juurde kõikvõimalikku kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, siis kipuvad inimesed kasutama «vargapesasid» ja pikendusjuhtmeid, millega koormatakse juhtmed tegelikult üle. Soovitav on kasutada siiski seinas olevaid terveid pistikupesasid.

Kas siis pikendusjuhtmeid ei tohigi kasutada? Tohib ikka, aga ära ühenda pikendusjuhtmeid omavahel, et tekitada nii öelda pikemat ketti ja rohkem kontakte seadmete ühendamiseks.

«Pikendusjuhtmed on mõeldud pigem ajutiseks kasutamiseks, mitte keedukannu, boileri või teiste seadmete pidevalt vooluvõrgus hoidmiseks,» selgitas G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Kui aga kasutad suure voolutarbega seadmeid nagu puhurid või elektriradiaatorid, siis tuleb need ühendada otse seinakontakti.

Kindlasti ei tohi juhtmeid panna raskete esemete alla või uste vahele, kus need võivad viga saada. Samuti tuleb juhtmed jalust ära panna, et mitte neisse koperdada ning seeläbi seadmeid lõhkuda. Vajadusel tuleb teha seina või uksepiida sisse süvend või auk, kust juhtmed läbi vedada.

Tähelepanu tuleks pöörata ka elektrikilbile. Vana elektrikilp võib olla märk sellest, et kodu voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi see, kui on paigaldatud uus juhtmestik.

Õnnetused juhtuvad ootamatult. Ole nendeks valmis!

Kindlasti ei tohi toas kasutamiseks mõeldud elektriseadmeid viia õue niisketesse tingimustesse. Tubased seadmed õues võivad tekitada lühise ja anda elektrilöögi.

Kui pidupäevaks käib suurem toidu valmistamine ja korgid enam vastu ei pea, siis võta seda kui ohumärki. Korkide väljalöömine tähendab, et korraga on kasutusel liiga palju elektriseadmeid või mõni vana seade pole töökorras.

Siiski ei pruugi alati sellest piisata, kui kodus on justkui kõik korras. Kui elektriposti lähedal toimuvate kaevetööde või mõnel muul põhjusel elektriliine kahjustatakse, võib majja lüüa liigpinge, mis võib omakorda põhjustada tulekahju. Kõik elektriseadmed on ehitatud vastavalt nimipingele ehk nende isolatsioon on piisav nimipingel töötamiseks. Kui tekib liigpinge, siis isolatsioonis võib tekkida ülelöök ja ülelöögi tagajärjel lühis.

«Tekkinud tulekahju puhul on hea, kui teil on kodus nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis edastab vajadusel signaali reageerijatele, aga soovitame paigaldada ka liigpingepiiriku, et sellist olukorda ei tekiks,» ütles G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Märksõnad
Tagasi üles