Tänase ülemaailmse turvalise interneti päeva raames on hea aeg vaadata üle oma kodune internetitarbimine – Euronicsi vanemmüügikonsultant Indrek Sillaste jagab nelja kasulikku nippi, kuidas internetis turvalisemalt toimetada.
Neli soovitust, kuidas internetis turvalisemalt toimetada
1. Vaheta oma ruuter välja
Kui enamus koduseid elektroonikaseadmeid vahetatakse tänapäeval võrdlemisi tihti välja, siis ruuterid jäävad pahatihti kahe silma vahele. Reeglina on kodudesse jäänud teenusepakkuja poolt paigaldatud ruuterid, mis on aeglased ja millel on iganenud krüpteerimisvõimalused.
Paremal juhul on ruuteritel vahetatud nimi ja parool, kuid sageli on ka need veel ruuteri tagaküljelt leitavad. Halvimal juhul on parool üldse seadistamata jäetud, mistõttu on paljudes kortermajades näiteks saadaval mitukümmend erinevat võrku. Vabade võrkude puhul tasub aga tähele panna, et igaüks võib sinu ukse taga võrguga teha mis tahab, näiteks pääseda ligi sinu kontodele, kaameratele jpm.
Uuemad ruuterid võimaldavad ruuteri administraatoril seadme kaupa ka nende internetikasutust piirata. Näiteks saab laste puhul reguleerida, kui palju, mis ajal ja mis veebilehtedel nad võivad käia.
Selle jaoks on enamus ruuteritel spetsiaalne rakendus, mida on lihtne seadistada ja kasutada ning mis kannab endas kogu vajalikku informatsiooni. Samuti on uuematel ruuteritel sisseehitatud lisaturvakiht – lisaks arvutis olevale viirustõrjele teeb ruuter kiirelt vajaliku eeltöö ära ja kahtlane aadress käib enne arvutisse jõudmist läbi ruuteri tootja serveri tulemüüri lahenduse.
2. Värskenda regulaarselt oma rakendusi
Sertifikaadid, mis on vajalikud inimese tuvastamiseks, aeguvad kiiresti, mistõttu on oluline oma rakendusi, värskenduse olemasolul, kindlasti uuendada. Sertifikaadid on seadmel vajalikud, et kindaks teha, et tegemist on just selle konkreetse inimese ja seadmega. Uuendused tuleb alati ära teha, kuna selle käigus uuendatakse ka turvaprotokolle, mis hoiavad sinu digitaalse maailma turvalisemana.
Tasuta rakenduste puhul on oluline ka arvestada, et iga rakendus on loodud mingi eesmärgiga. Vahel on selleks peidetud rakendusesisesed maksed ja vahel koguvad rakendused telefoni töötamise ajal selle kasutaja kohta infot – sinu asukohta, internetikäitumist, tarbimisharjumusi jpm.
Kui su telefonis on rakendusi, mida sa ei kasuta, on need mõistlikum ära kustutada. Uutel mobiilseadmetel on võimalik telefonimenüüs ka teatud rakenduste ligipääsu piirata.
3. Kasuta kaheastmelist autentimist
Häkkerlus on täna niivõrd levinud, et mida olulisem on sulle su konto, seda raskem peab olemas sinu seadmetele ja kontodele ligi pääseda. Ei pea vist kordama, et igale veebilehele ei tasu panna sama parooli, kuid oluline on ka parooli tugevus ja selle kaitsmine.
Veebilehed ja rakendused pakuvad täna kaheastmelist autentimist, näiteks läbi Smart-ID, Mobiil-ID, Microsoft Authenticatori vms, mis annavad veebile lisaturvakihi. Sisse logimiseks on seetõttu vajalik ka füüsilise seadme olemasolu, mis teeb selle häkkerile väga ebamugavalt ligipääsetavaks.
Kaheastmeline autentimine saadab sulle ka meili või sõnumi teel teavituse, kui keegi üritab su kontole sisse logida ja esitab kontrollküsimuse. See ei kaitse mitte ainult häkkerite eest, vaid hoiatab sind ka näiteks selle eest, kui mõni noorem pereliige üritab kuskile sisse logida.
4. Ära külasta võltslehti
Veebilehtede puhul on oluline jälgida aadressirida ehk URL-i. See algab reeglina https, mille lõpus olev s-täht tähendabki secured ehk turvaline. Kuigi brauserid reeglina ka hoiatavad, kui lähed ebaturvalisele lehele, siis tuleb juba enne lingile vajutamist selle turvalises veenduda.
Kui sulle tuttavale veebiaadressile lisandub järsku peale kaldkriipsu ka ports kummalisi numbreid või sõnu, on targem sellele mitte klõpsata. Sealjuures ei tohi avada ka mitte ühtegi suvalist linki, mis tuleb natukenegi kahtlaselt allikalt.
Kahtlasele lingile vajutades avad enda arvuti või nutiseadme täielikult teisele poolele ja annad ligipääsu oma seadmele. Kahtlase messengeri lingi avamine võtab sinu teadmata su konto üle ja saadab su sõpradele viiruse edasi. Reeglina on sellisel juhul tegemist sihitud rünnakuga, mille eesmärgiks on kellegi konto üle võtta.