:format(webp)/nginx/o/2023/02/21/15150336t1hf660.jpg)
Paljudele võib tulla üllatusena, et ka suitsu- ja vingugaasianduril on oma eluiga. Nii on levinud eksiarvamus, et selle elutähtsa seadme puhul piisab, kui vahetad vajadusel patareisid ja kõik on korras. Kuidas saada siiski aru, et andur tuleb välja vahetada?
Hiljuti oli Saaremaa vallas Muratsi külas juhtum, kui ahju küttes pandi siiber liiga vara kinni ja vingugaas pääses tuppa. Õnneks oli selles majapidamises töökorras vingugaasiandur, mis andis häiret ja kõik lõppes õnnelikult. Kohale sõitnud päästjad tuulutasid vaid ruumid ja nõustasid majarahvast.
Vahejuhtum Saaremaal paneb aga küsima, mis oleks juhtunud siis, kui andur poleks töökorras olnud? Olukorra tõsidusele viitab ka G4S Eesti standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala, kelle sõnul on paljudes kodudes kasutuskõlbmatud andurid.
Inimestega rääkides tuleb välja, et nad ei tea andurite elueast suurt midagi. Seda võib ka tuttavate peal testida ja küsida, kas nad on sellest väikesest, kuid olulisest infost teadlikud. Kui anduri eluiga on möödas, siis pole vähimatki kindlust, et suitsuandur suitsu levimisel ning vinguandur vingugaasi levimisel adekvaatselt reageerida suudab. Seega võivad inimesed ilmaasjata loota seadmele, mis osutub ohuolukorras kasutuks.
Pärjala sõnul kuulevad nad inimeste suust iga päev juttu, et vana anduriga oli hea ja lihtne. «Isegi kui toit põhja kõrbes ja tuba oli paksu tossu täis, ei hakanud see karjuma. Aga see uus andur on liiga tundlik ja annab häiret palju tihedamalt,» toob ta näiteid. «Järeldus on üsna selge ja lihtne, vana andur oli seal alles lihtsalt ilu pärast ja ei suutnud suitsu tuvastada.»
Kuna andurid on mõeldud elusid päästma ja õnnetusi ära hoidma, siis ei saa seda kasutada põhimõttel, et nii kaua kui töötab, nii kaua kasutan. Kui tuleõnnetuse ajal peaks selguma, et andur ongi amortiseerunud ega tööta enam, siis on sellel väga traagilised tagajärjed.
Patarei vahetamise järel nupule vajutades kostev piiks ei tähenda paraku seda, et 10+ aastat laes seisnud andur ka siis häält teeb, kui tuba on tossu täis. Andurile on eluiga määratud ikka seetõttu, et selle tehnilised komponendid ei tööta igavesti. Teiseks satub ajapikku andurisse tolm ja muu mustus, mis aja möödudes blokeerivad selle sees olevad suitsukambri ribid ja toss lihtsalt ei jõuagi enam suitsukambrisse.
Andurite eluiga võib olla erinev. Kõigil suitsuanduritel ja samuti vingugaasianduritel pole see üks ja sama. Anduri eluiga määratakse ära anduri sertifitseerimisprotsessi käigus.
Eluiga sõltub konkreetsest andurist ja reeglina on see 3–10 aastat. Vingugaasiandurite eluiga ei küüni üle seitsme aasta. Sellekohane info on tavaliselt kirjas anduri tagaküljel oleval kleebisel. «Eluiga ei hakka jooksma mitte anduri kasutuselevõtust, vaid selle tootmise ajast,» toonitab Pärjala. «Kui anduril antud tähistus puudub, siis tasuks järeldada, et andur ongi juba liiga vana ja see tuleks kiiremas korras välja vahetada.»
Suitsuandurid on kohustuslikud kõigis eluruumides ja vingugaasiandurid on kohustuslikud kõigis nendes eluruumides, kus asub korstnaga ühendatud tahkekütteseade (pliit, kamin, ahi jne) või gaasikütteseade.
Andurite olemasolu kontrollib Päästeamet kodunõustamiste raames ning kohustuste täitmata jätmise eest võib oodata kuni 1200 euro suurune trahv.
«Juba aastaid on olemas ka nutikad andurid, mis suudavad enda korrasolekut ise diagnoosida. Näiteks kui vingugaasi sensori töös peaks esinema mingi kõrvalekalle, suudab andur selle kohta saata rikkesignaali ning andur vahetatakse välja,» kirjeldab Pärjala. Samuti oskab andur ette hoiatada, kui patarei hakkab tühjenema.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)