EKSPERT Eestis on elektripõlengute epideemia! 3 levinud viga, mida tasuks vältida

Kodu.postimees.ee
Copy
Kui seade enam ei vaja elektrit, tõmba selle pistik pikendusjuhtmest välja.
Kui seade enam ei vaja elektrit, tõmba selle pistik pikendusjuhtmest välja. Foto: Shutterstock

Päästeameti andmetel kasvas tulesurmade arv Eestis eelmisel aastal sünged 23 protsenti ning ligi 20 protsenti surmaga lõppenud põlengutest sai alguse elektrist. Viking Security tuleohutusjuhi Jaan Aia sõnul on elektriseadmete tuleohutuse vead väga levinud, samas saab mõne lihtsa sammuga kodu oluliselt turvalisemaks muuta.

Tuleohutuse valdkonna juhi hinnangul tekitatakse kahjuks pea igas kodus elektriseadmetega tuleohtlikke olukordi. «Kuna riiklik teavitustöö keskendub arusaadavalt küttekolletele, suitsetamise ohtlikkusele ja suitsuanduritele, siis paratamatult inimesed igapäevaseid elektriseadmeid sageli tuleohu allikaks ei pea. Samas on elekter igas kodus, elav tuli aga palju vähemates. Nii et tervikuna on elekter vähemalt sama suur tuleohutuse risk kui kaminad ja küünlad,» selgitas Aia.

Viking Security ekspert annab kolm soovitust, kuidas igaüks saab oma kodus elektrist tulenevat tuleohtu vähendada.

Vaata, et pistikupesa poleks eluohtlik

Kui pistikupesa pole päris terve, võib see anda inimesele eluohtliku elektrilöögi, samuti süttida ja põhjustada tulekahju. Kuidas tunda ära, et pistikupesaga on midagi korrast ära ning see tuleks ohutuse huvides välja vahetada?

  • Pesasse lükatud pistik muutub soojaks.
  • Kui pistik on pesas, teeb pistik või pesa mistahes häält (suriseb, praksub vms).
  • Pistiku pesasse lükkamine lööb korgid välja.
  • Pistik libiseb pesast tavapärasest kergemini välja.
  • Pistikupesal esineb sulamisjälgi.
  • Pistikupesa on kasvõi osaliselt värvi muutnud.

Kui esineb kasvõi üks neist tunnustest, tuleks lasta elektrikul pistikupesa üle vaadata ja vajadusel asendada.

Parim pikendusjuhe on see, mida pole

Märkimisväärsed tuleohu allikad on pikendusjuhtmed. Rusikareegel on see, et kõige parem on pikendusjuhtmeid üldse mitte kasutada. Kui seda siiski vältida ei õnnestu, tuleks järgida järgmiseid põhimõtteid.

Kasuta pikendusjuhet ainult ajutiselt. Igapäevased seadmed peaksid saama voolu otse pistikupesast.

Ära kasuta pikendusjuhet suure elektritarbimisega seadmete jaoks (nt küttekehad).

Pikendusjuhe ei tohi saada voolu teisest pikendusjuhtmest ega ka nn vargapesast. Pikendusjuhe tuleb ühendada pistikupessa ning see tohib anda voolu ainult lõpptarbivale seadmele.

Kui seade enam ei vaja elektrit, tõmba selle pistik pikendusjuhtmest välja.

Ära ühenda pikendusjuhtme külge liiga palju ega liiga võimsaid seadmeid. Pikendusjuhtmel on enamasti kirjas lubatud maksimumvõimsus (nt 2000 vatti) – juhtme külge ühendatud seadmete võimsuste summa ei tohi seda ületada!

Pikendusjuhtmed ei ole mõeldud seinakontaktide asendamiseks. Tuleohutuse mõttes on tungivalt soovitatav lasta koju vajadusel pistikupesi juurde teha, aga mitte ehitada kodust voolusüsteemi üles pikendusjuhtmetele.

Kui lööb sädet – vaheta kohe välja!

Ilmselge ohumärk, mida aga siiski hämmastavalt sageli ignoreeritakse, on see, kui pistikupesa, pikendusjuhe või mistahes elektriseade tekitab nähtava sädeme. Tasub üle korrata, et elekter tekitab enamasti sinaka sädeme. See näitab, et elektrivool pole enam isoleeritud ning seade on ohtlik.

Sellisel juhul tuleb seade kohe parandusse viia või välja vahetada ning pistikupesa puhul kutsuda viivitamatult elektrik. Vahepeal seadet või pistikupesa kasutada ei tohi.

Kui inimene ei ole vastava kutsetunnistusega spetsialist, tuleb kindlasti vältida ise katkiste juhtmete kinniteipimist või katseid elektriseadmete kahjustusi muul moel parandada. Ülisuure tõenäosusega on sel moel nii-öelda parandatud juhe või seade vähemalt sama tuleohtlik kui varem ja tekkinud alusetu muretus võib valusalt kätte maksta.

Jaan Aia sõnul tuleks lisaks ohumärkide äratundmisele kasutada elektrit iga päev nii, et tulekahju riski juba eos vältida. «Kergesti meelespeetav reegel on see, et mida hajutatum on elektrikasutus, seda parem. Vältida tuleks paljude seadmete korraga vooluvõrku lülitamist, mis võib tuua kaasa läbipõlemist ja tuleohtu võrgu mitmetes etappides. Elektrikasutuse hajutamine ööpäeva peale laiali on turvalisem ning ilmselt ka majanduslikult soodsam,» soovitas Viking Security ekspert.

Tagasi üles