TASUB TEADA 5 kasulikku nippi, millega päästad toataimed kindlast surmast

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Taimed loovad hubasust, parandavad elukeskkonda ja annavad ruumile juurde värvi ja elu. Paraku kipuvad taimed olema kapriissed ja kui neile õiget hooldust ei paku, hakkavad kiratsema ja silmailu rikkuma. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets annab nõu, kuidas toataimi valida ja nende eest hoolitseda.

Ära kasta üle

Üle kastmine on palju sagedasem probleem kui alakastmine. Neid toataimi, mis vajavad kastmist igapäevaselt või üle päeva, on väga vähe. Enamik taimi on talvel puhkepausil ja vajavad kastmist harvem kui suvel, erandiks on näiteks talvel õieehtes orhideed, mis vajavad kastmist hoopis sagedamini.

Taimi ei kasteta külma ega kuuma, vaid alati toasooja veega. Universaalset soovitust taimede kastmise sageduseks ei ole, iga taime puhul tuleb see tarkus üles otsida, näiteks küsida taime müüjalt või uurida mõnest taimefoorumist. Küll on üsna universaalne nõuanne, et liigse kastmisega on lihtsam kahju teha kui harva kastmisega. Tihtilugu saabki taimedele saatuslikuks see, kui potipõhja jääb vesi seisma ja sinna kallatakse igal nädalal usinalt vett juurde. Üksikute eranditega meeldib taimedele see, et neid kastetakse ohtralt, aga harva. Oluline on, et ei kastetaks mulda, mis on veel eelmisest kastmisest märg või niiske. Kastmise vajadus sõltub ka ruumi õhutemperatuurist ja -niiskusest – mida kuumem ja kuivem ruum, seda sagedamini taim vee järele januneb.

Lähtu ruumi sisekliimast

Reeglina sobib iga taim ruumi, aga iga ruum ei sobi taimele. Nii mõnigi toalill ei taha keskküttega korteri sooja ja kuiva õhku. Näiteks loorberipuu tahab olla talvekuudel jahedas, ideaalis nullilähedase temperatuuriga keskkonnas, aga linnakorteris ei pruugi olla taimele sellist kohta. Samas leidub ka taimi, mis just eeldavad kuuma ja kuiva, näiteks kaktused ja sukulendid, mis vajavad ühtlasi minimaalselt hoolt ja on tänulikud kui neid kastetakse harva, näiteks korra kolme nädala jooksul.

Isegi kui tegu on soojalembese taimega, ei taha ükski taim olla küttekeha kõrval ega peal. Kõik küttekehad kuivatavad õhku, aga taimed vajavad enamasti ohtralt niiskust. Põrandakütet otse enda poti all ei armasta isegi troopilised taimed. Poodides on müügil nii jalgadel lillepotid kui spetsiaalsed alused, mis pannakse poti ja põranda vahele, et õhk pääseks liikuma.

Niisuta vajadusel õhku

Kui taim hakkab kolletuma ja lehti maha viskama, ei viita see reeglina vähesele kastmisele, vaid ruumi õhu kuivusele. Seda juhtub kütteperioodil sageli, eriti keskküttega kodudes. Õhuniiskust saab mõõta hügromeetriga, ideaalne niiskustase on 40-60 protsendi vahemikus. Kui õhk on stabiilselt liiga kuiv, tasub soetada õhuniisuti, ajutiselt võib taimi ka veega pritsida.

Taga piisavalt valgust

Valgus on talvel taimede jaoks eluküsimus, sest seda pole pea kunagi piisavalt. Võimalusel hoia taimi lõunapoolse akna läheduses, vajadusel soeta spetsiaalne taimelamp. Vaid vähesed taimed tahavadki jääda nö talveunne ja eelistavad pimedat, aga sel juhul enamasti ka jahedat ruumi. Pimedus ja palavus pole hea kombinatsioon ühegi taime jaoks.

Tee kahjurikontrolli

Kahjurid kipuvad taimi kimbutama sageli just talvel. Kõige sagedamini teevad tüli lehetäid, villatäid ja lestalised, aga leidub ka haruldasemaid pahalasi. Enamasti tulevad nad koju mõne uue taimega ja levivad kiirelt taimelt taimele, sestap tasub silmad pidevalt lahti hoida. Enamik kahjureid on võidetavad, kui nende olemasolu avastatakse varakult. Kahjuritega taimed tuleb teistest kiirelt eraldada ning seejärel iga tõbise taimega eraldi tegeleda. Probleemi lahendus sõltub selle olemusest, aga üks leebemaid ja tõhusamaid meetmeid on rohelise seebi kasutamine.

Tagasi üles