Lõhe või vikerforell – kumba eelistada?

Soolalõhe. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Fazeri kohvikud, mis tegutsevad Soomes ja Rootsis, loobuvad Norra lõhe kasutamisest ja lähevad üle kodumaisele vikerforellile, vahendab Iltalehti.

Muudatus on osa Fazeri eesmärgist serveerida aasta lõpuks ainult WWF-i (Maailma Looduse Fond) rohelisse nimekirja kuuluvaid ehk mitteohustatud kalu ja karpe. Fazeri kohvikutes hakatakse edaspidi lõhesuppi ja -leiba valmistama hoopis vikerforellist. Kuid miks on see kala parem variant kui Norra lõhe?

WWF avaldab igal aastal kalajuhendi, milles annab ülevaate, millises seisus erinevad liigid on, lahterades need punasesse, kolasesse ja rohelisse kategooriasse. Viimane neist on kõige paremas seisus olevad liigid. Kalajuhendis on roheline märk omistatud Soome, Rootsi, Taani ja Šveitsi vikerforellile, Norra lõhele aga kollane märk.

Juhendis kirjutatakse, et Soome vikerforell on suurepärane valik õhtusöögilauale, kuna selle kasvatamisel kehtivad ranged keskkonnaalased reeglid. Vikerforellikasvatuste keskkonnamõjud on oluliselt vähenenud: koormus keskkonnale on 1990. aastate algusest vähenenud veidi alla kolmandikuni.

Vikerforell toodi Soome Põhja-Ameerikast ja Soome vetes kala ei paljune. Seetõttu ei kujuta plehku pannud kalad keskkonnale suurt ohtu.

Norra lõhe kasvatusega ilmneb WWF andmeil probleeme: rannikuäärsed lõhekasvandused võivad kanda metsikutele kaladele haigusi ja parasiite ning põgenenud isendid võivad metsikutega sigineda, nõrgestades nii looduslike kalade populatsiooni. Lõhekasvandused põhjustavad ka veekogude toitainetega rikastumist.

Norra lõhe puhul on parimad valikud ASC ja mahepõllumajanduse märgiga tooted. Mahelõhe sööb ökoloogiliselt toodetud sööta, tal on rohkem ujumisruumi ning liha ei sisalda lisaaineid ega kunstlikke värvaineid. ASC sertifikaat nõuab rangete kriteeriumite järgimist, tagamaks ökoloogiline tasakaal.