IGA MINUT LOEB ⟩ Kui kiiresti jõuavad reageerijad tulekahju korral sinuni?

Tartu päästekomando. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu/Postimees Grupp

Kas oled mõelnud, kui kaua võib patrullil kohale jõudmiseks aega minna hetkest, mil nutikas suitsu- või vinguandur karjuma hakkab ja annab märku, et olukord võib hapuks minna?

Ühendus tuleb saada kolme minuti jooksul

Veebruari alguses päästis suitsuandur põlengust neli väikelast ja nende isa Harjumaal. Lapsed olid õhtul magama läinud ja perenaine kodust ära. Laste isa jäi aga magama nii, et küünlad jäid laual põlema. Küünlad põlesid lõpuni ja seejärel süttisid laual olevad asjad. Andur äratas mehe ülesse ja saatis signaali ka G4Si juhtimiskeskusesse, kust helistati omanikule, kes ütles, et tegeleb juba kustutamisega ja saab ise hakkama. Selle juhtumi puhul piisas häiresignaalist, aga kui kiiresti jõuaks vajadusel abivajajad kohale?

«Häire saabumise puhul tuleb kõigepealt kliendiga kontakt saavutada kolme minuti jooksul. Kui selle aja jooksul saadakse inimesega ühendus, siis selgitatakse välja, kas on patrullautot vaja või on olukord kontrolli all,» räägib G4S teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker. «Keskmine reageerimiskiirus on meil kogu Eestit arvestades üheksa minutit. See muidugi varieerub – linnas on reageerimine kiirem, asulavälises kohas võtab kohale jõudmine veidi kauem aega.»

Lisaks patrullidele reageerivad vajadusel olukordadele 12 vabatahtlikku päästekomandot, kes saavad võimalusel kohale jõudmise aega veelgi lühendada. «Muidugi tuleb arvestada, et tegemist on vabatahtlikega ja päris igal hetkel ei pruugi nad valves olla,» märgib Tääker.

Poolte juhtumite põhjuseks on põhja kõrbenud toit

Peamine põhjus, miks andur häiresignaale saadab on kõrbenud toit. «Kui kuus on meil kokku kaks kuni kolm tuhat Nublu andurite kaudu tulnud häiresignaali, siis umbes 50 protsenti neist moodustab kõrbema läinud toit,» märgib Tääker.

Tääker avaldab heameelt, et inimesed annavad üldjuhul ise teada, kui häire on tekkinud põhja kõrbenud toidust ja olukord on kliendil kontrolli all.

«Küll on ette tulnud ka olukordi, kus esimesel korral helistatakse ja öeldakse, et olukord on kontrolli all, kuid mõne hetke möödudes helistatakse uuesti ja nenditakse, et on siiski kõrvalist abi vaja,» märgib Tääker.

Ent isegi kui klient helistab ja annab teada, et asi on kontrolli all, ei lõpeta juhtimiskeskus veel olukorra jälgimist. Kui ikka andur annab endiselt häiret ja see on kiiresti tõusnud kolmandale või neljandale tasemele, mis on juba eluohtlik, siis võib juhtimiskeskus võtta vastu otsuse ise sündmuskohale sõita või vajadusel teatab ka otse Päästeametile.

Enamus häireid tuleb töövälisel ajal, olgu selleks nädalavahetus või argiõhtud. See on aeg, kui inimesed valmistavad kodus süüa või kütavad ahju. Öösiti, kui inimesed kodus magavad, on kõige sagedasemad juhtumid seotud elektrisüsteemiga või on pärast ahju kütmist siiber liiga varakult kinni pandud.

Suitsuandurid muutusid Eestis kohustuslikuks juba 14 aastat tagasi. Alates 2018 on gaasiseadmetest põhjustatud õnnetuste vältimiseks kohustuslik paigaldada ka vingugaasiandur eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks gaasiveesoojendid vannitoas või köögis. Alates 2022. aastast on vingugaasiandur kohustuslik ka hoonetes, kus on tahkeküttega küttekolded.