UURING ⟩ Selle maakonna elanikel on kõige kehvem valmisolek tulekahjuks

Päästeamet. Pilt on illustreeriv Foto: Madis Veltman / Postimees Grupp

Kuigi on teada fakt, et nii suitsu- kui ka vingugaasiandur päästab reaalselt elusid, kipuvad siiani paljud inimesed enda ja oma pereliikmete eluga loteriid mängima.

Kõige paremini on võimalikeks õnnetusteks ja nende ärahoidmiseks valmistunud maapiirkondade inimesed, nii selgus If Kindlustuse tehtud uuringust.

Maal elavatest inimestest 96 protsenti kinnitas, et neil on kodus suitsuandur, Tallinnas on see aga 93 protsendil elanikest. Veelgi suurem vahe ilmneb vingugaasiandurite puhul: maapiirkondades elavatest inimestest on see kodus 72 protsendil, Tallinnas ja Harjumaal aga vaid pooltel. Ka tulekustutite kohta selgus, et maal elavatest inimestest on need 65 protsendil, Tallinnas ja teistes suuremates linnades ainult ligi kolmandikul.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tekitavad sellised arvud muret, sest paljud ilmselt ei mõista tulekahjudega seotud riske.

«Tulekahjude puhul on tähtis arvestada, et andureid ja tulekustutusvahendeid ei lähe tarvis mitte ainult eramajades, kus kasutatakse näiteks puukütet. If Kindlustuse statistika järgi saab enamik tulekahjudest alguse hoopiski elektrisüsteemidega seotud riketest ja need võivad esineda ükskõik millises kodus. Umbes pooled tulekahjud toimuvadki korterites, seega tuleb enda turvalisuse eest kõigil hoolitseda,» selgitas Sepp.

Piirkondade vaates selgus, et Lõuna-Eestis on kodudes kõige enam suitsuandureid (96 protsenti), Kesk-Eestis kõige enam vingugaasiandureid (62 protsenti) ja Lääne-Eestis kõige rohkem tulekustuteid (62 protsenti). Lääne-Eesti inimesed paistavad lisaks silma sellega, et nad kontrollivad kõige hoolsamalt oma seadmete korrasolekut. Harjumaa eristub aga teiste piirkondade seast nii sellega, et andureid on vähem kui mujal, kui ka sellega, et neid kontrollitakse harvemini.

«Üks asi on seadmed, mis inimesi õigel ajal hoiatavad, aga sama tähtis on kontrollida nende korrasolekut. Uuringust ilmnes, et ligi kolmandik inimestest ei kontrolli oma suitsuanduri korrasolekut ja tegelevad sellega siis, kui patarei on tühjaks saanud. Vingugaasiandurite ja tulekustutite puhul on see näitaja ligi paarkümmend protsenti. Üldiselt on märgata, et vanemaealiste kodudesse on rohkem selliseid seadmeid paigaldatud, teiselt poolt aga selgub, et just eakamad kontrollivad seadmete töökorras olekut kõige vähem. Küllap tasub nooremal põlvkonnal siin abikäsi ulatada,» lisas Sepp.

Tootejuhi sõnul on tulekahjude puhul tähtsaim tagada inimeste turvalisus. Isegi kui tulekustutusvahend on olemas, tuleb kindlasti kaaluda, ega selle kasutamine ei sea ohtu inimest ennast. «Tulekahju võib areneda väga kiiresti, selle käigus võivad lisaks kuumusele tekkida inimesele ohtlikud gaasid. Ennekõike on vaja kaitsta inimeste ohutust. Kodud saab hiljem korda teha kindlustuse abiga.»

Igakülgset infot oma kodu tuleohutuks muutmiseks leiad päästeameti kodulehelt.