MUUTUS ALGAB SINUST ⟩ 7 väga head põhjust, miks biojäätmeid eraldi sortida

Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Foto: Marko Saarm/Postimees Grupp

Paljudes omavalitsustes on toimumas sel aastal suur muudatus: inimesed peavad hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid – nii ka näiteks Tallinnas, kus see kohustus rakendub 1. aprillist.

Kuidas biojäätmeid koguda?

Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.

Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte.

Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha, siis võib küll hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biolagunevate jäätmete konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete konteinerisse.

Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.

7 põhjust, miks peaksid biojäätmeid eraldi sortima

• Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100 protsenti.
• Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
• Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
• Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena.
• Biojäätmetest saab toota kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena.
• Kogudes biojäätmeid liigiti, saab panustada Eesti julgeolekusse, toota ja kasutada maagaasi asemel järjest rohkem biometaani ja asendada kusagil kaugel toodetud kunstlikud põlluväetiseid toidujäätmetest toodetud digestaadiga.
• Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Miks mitte ise kompostida?

Kompostimine on lihtsamast lihtsam, kui aga jäätmeid tekib rohkem ning tegelikult nende kompostimiseks ruumi ei ole, tuleks ikkagi tellida ka eraldi biojäätmete konteiner, et väärtuslik kraam segaolmejäätmete sekka satuks ega raisku läheks!

Kompostimisel on ka hulk miinuseid – näiteks läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas. Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht! Samuti võib väikese majapidamise puhul olla lõpuks probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse võib koguda: pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.

Konteinerisse ei sobi:

• Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
• Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda)
• Suured kondid ja munakoored
• Tekstiil ja nahk
• Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
• Muld ja kivid
• Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
• Küpsetuspaber
• Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
• Mähkmed, hügieenisidemed
• Tolmuimejakotid
• Kunstlilled, küünlad
• Lille- ja salatipotid
• Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed