ANALÜÜTIK ⟩ Varsti näeme hinnatõusu asemel langust

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Veebruarikuine kinnisvaraturg võttis tavapärasema näo ning aasta alguse suur langus Tallinnaski sai seljatatud. Turg on ostjatele sõbralik ning viimased on asunud ka enam uusi kodusid vaatama, kirjutab Uus Maa analüütik Risto Vähi. 

Kergest positiivsuse võbinast hoolimata ei saa me üle ega ümber kasvavatest intressimääradest ja majanduslangusest. Laen muutub veelgi kallimaks ning kinnisvaraturul suudavad paremini hakkama saada kõrgepalgalised ning need, kel omafinantseering kas täielikult või suures osas olemas.

Hoolimata turu elavnemisest jäävad tehingute arvud võrreldes aastataguste numbritega veel madalamale ning hinnatase muutub hüplikumaks, sõltudes enam uute korterite osatähtsusest. Aastane hinnatõus hakkab aga vaikselt pidurduma, sest eelmise aasta kõrge võrdlusbaas asub üha enam mõju avaldama ning varsti näeme ka tõusude asemel languseid.

Seega, ostjate turg kestab ning kiirema müügitempo saavutamiseks tasub müüjail olla kompromissialdis. Kuigi ka praegu võib mõne väga erilise ja hea hinnaga kinnisvara puhul näha tormijooksu, ei saa sellist õnne osaks siiski enamikule pakkumistest.

Tallinn ronis august välja

Tallinnas müüdi veebruaris 617 korterit (jaanuaris 457). Nagu eeldada võis, ronis korteriturg pärast aastaalguse vaikelu taas august välja ning veebruaris hakati rohkem lepinguid sõlmima ning ka pakutavaid objekte vaatamas käima. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2774 eurot, mis on jaanuarist 5,1 protsenti ja mullusest veebruarist 8,4 protsenti enam.

Tartus tehtud tehingute hulk aga langes ning veebruaris vahetas omanikku 83 korterit (jaanuaris 126), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2605 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis hinnatase 10,9 protsenti ning aastaga 33 protsenti. Siin ja edaspidi on näha selgelt, et väiksem aastane kasv, mis juba pealinnas kanda kinnitanud, pole teistesse linnadesse veel jõudnud.

Pärnus vahetas veebruarikuu jooksul omanikku 101 korterit (jaanuaris 74), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2055 eurot. Kui jaanuariga võrreldes langes hinnatase 1,9 protsenti, siis aastaga tõusis see siiski 23,4 protsenti.

Piirilinnas Narvas müüdi 48 korterit (jaanuaris 46), mille ruutmeetri mediaanhinnaks sai 550 eurot. Kui kuuga kerkis hind 7 protsenti, siis aastaga 26,4 protsenti.