/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/03/15176791t1hfb48.jpg)
Energiakriisis hüppeliselt tõusnud elektrituru hinnad on nüüdseks hakanud langema. Turu vaibumisega koos on muutunud ka elektripakettide hinnakirjad. Universaalteenus, mis veel möödunud aasta viimastel kuudel oli kõige soodsam pakett, on täna aga kõige kallim. See tekitab tarbijates segadust ja paneb küsima, kuidas ennast turu volatiilsuse eest kaitsta.
Et mõista hindadega toimuvat, tuleb esmalt vaadata, kuidas toimib elektriturg. Avatud elektriturul ehk elektribörsil kujuneb elektrihind nõudluse ja pakkumise tulemusena. See tähendab, et hind võib muutuda iga tund ja seda paljude erinevate tegurite koosmõjul.
«2021. aastal alanud energiakriis oli mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemise tulemus. Suurenenud nõudlus elektri järele vähendas Põhjamaades hüdroreservuaaride taset ning turul polnud piisavalt tuule-, päikese- ja tuumaenergiat. Seepärast tuli käivitada fossiilkütustel töötavad jaamad, kus tootmine oli kallim mitmekordselt tõusnud CO2 ning gaasi ja kivisöe hinna tõttu. Turul toimuvat mõjutas mullu alanud sõda Venemaa ja Ukraina vahel,» selgitas Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov.
Tänaseks on energiahinnad stabiliseerunud – seda kinnitavad nii tavapärasest kõrgemal tasemel täidetud hoidlad, suurenenud veeldatud maagaasi tarned kui madalad kütusehinnad. Soojemad ja tuulised ilmad vähendavad tarbimist ning võimaldavad suurendada taastuvenergia tootmist. Elektri turuhindade langemine võimaldab elektrimüüjatel täna pakkuda oma klientidele fikseeritud pakette soodsamalt kui universaalteenust.
«Elektrihinda on mõistlik fikseerida siis, kui hinnatase on madal ja praegu on täpselt see aeg,» ütles Kasparov. Kui jaanuari keskmine börsihind oli 11,90 senti/kWh, siis veebruari oma juba 13,58 senti/kWh ning märtsi esimeste päevade keskmine börsihind 13,78 senti/kWh. See näitab, et turu madalseis ei kesta igavesti.
Fikseeritud pakett ei kõiguta
«Fikseeritud paketiga jäävad igapäevased börsihinna kõikumised kliendil tundmata. Näiteks esmaspäeval, 27. veebruaril oli börsihind kõige odavam, 7,68 senti/kWh öösel kell 00.00 ja kõige kallim, 23,21 senti/kWh õhtul kell 20.00. Olles börsipaketil, tuleks kulude optimeerimiseks kõige rohkem elektrienergiat nõudvad kodused tegevused nagu näiteks pesupesemine või söögitegemine lükata öötundidesse, mis ei ole inimeste jaoks kindlasti mugav,» nentis ta.
Fikseeritud paketi puhul on hind kogu lepinguperioodiks kokku lepitud ja ei muutu. Neile, kes ei taha end pikaajaliselt fikseeritud hinnaga siduda, kuid soovivad siiski universaalteenusest soodsamatel tingimustel hinnakindlust, pakub Eesti Energia näiteks kuuekuulist fikseeritud pakett.
Kasparovi sõnul ühendab pakett nimega Kindel 6 endas fikseeritud pakettide kõik head omadused – soodne hind, stabiilsus, võimalus kulusid ette planeerida. Kuuekuuline fikseeritud hinnaga pakett sobib just nendele tarbijatele, kes soovivad lühiajalist lepingut või alles selgitavad välja, milline elektripakett nende väärtuste ja tarbimisharjumustega sobib. Paketi hind on 16,39 senti/kWh ning sellest on võimalik tasuta lahkuda ka varem kui kuue kuu möödudes.
«Ligi pooled kliendid soovivad oma püsikulud pikemaks perioodiks fikseerida ja on sõlminud selleks pikaajalisi roheenergia lepinguid. Eraklientidel on võimalik fikseerida elektrihind kolmeks või seitsmeks aastaks. See annab pikaajalist kindlust nii hinna suhtes kui ka selles osas, et klient vähendab oma süsinikujälge, tarbides 100 protsendi ulatuses rohelist energiat - peamiselt päikese-, tuule- ja hüdroenergiat,» lisas Kasparov.
Oluline on ka see, et pikaajalise roheenergia lepingu valiv klient aitab kaasa elektrihindade langemisele, panustades sellega otseselt uute tuule- ja päikeseparkide arendamisse. «Mida rohkem on rohelise energia tarbijaid, seda rohkem saame taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi juurde luua. Mida rohkem taastuvenergiat ise toodame, seda odavam on ka keskmine elektrihind, sest ka elektriturule pääsevad esimesena odavamad ja rohelised tootmisvõimsused,» selgitas Kasparov.