Et mõista hindadega toimuvat, tuleb esmalt vaadata, kuidas toimib elektriturg. Avatud elektriturul ehk elektribörsil kujuneb elektrihind nõudluse ja pakkumise tulemusena. See tähendab, et hind võib muutuda iga tund ja seda paljude erinevate tegurite koosmõjul.
«2021. aastal alanud energiakriis oli mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemise tulemus. Suurenenud nõudlus elektri järele vähendas Põhjamaades hüdroreservuaaride taset ning turul polnud piisavalt tuule-, päikese- ja tuumaenergiat. Seepärast tuli käivitada fossiilkütustel töötavad jaamad, kus tootmine oli kallim mitmekordselt tõusnud CO2 ning gaasi ja kivisöe hinna tõttu. Turul toimuvat mõjutas mullu alanud sõda Venemaa ja Ukraina vahel,» selgitas Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov.
Tänaseks on energiahinnad stabiliseerunud – seda kinnitavad nii tavapärasest kõrgemal tasemel täidetud hoidlad, suurenenud veeldatud maagaasi tarned kui madalad kütusehinnad. Soojemad ja tuulised ilmad vähendavad tarbimist ning võimaldavad suurendada taastuvenergia tootmist. Elektri turuhindade langemine võimaldab elektrimüüjatel täna pakkuda oma klientidele fikseeritud pakette soodsamalt kui universaalteenust.
«Elektrihinda on mõistlik fikseerida siis, kui hinnatase on madal ja praegu on täpselt see aeg,» ütles Kasparov. Kui jaanuari keskmine börsihind oli 11,90 senti/kWh, siis veebruari oma juba 13,58 senti/kWh ning märtsi esimeste päevade keskmine börsihind 13,78 senti/kWh. See näitab, et turu madalseis ei kesta igavesti.
Fikseeritud pakett ei kõiguta
«Fikseeritud paketiga jäävad igapäevased börsihinna kõikumised kliendil tundmata. Näiteks esmaspäeval, 27. veebruaril oli börsihind kõige odavam, 7,68 senti/kWh öösel kell 00.00 ja kõige kallim, 23,21 senti/kWh õhtul kell 20.00. Olles börsipaketil, tuleks kulude optimeerimiseks kõige rohkem elektrienergiat nõudvad kodused tegevused nagu näiteks pesupesemine või söögitegemine lükata öötundidesse, mis ei ole inimeste jaoks kindlasti mugav,» nentis ta.