:format(webp)/nginx/o/2023/03/05/15179763t1heff8.jpg)
Plekist vihmaveetünn, seinale toetuv redel või kuuri all seisev lumelabidas - pererahva jaoks täiesti tavalised asjad, kuid varaste jaoks väärtuslik kraam. Statistika näitab, et varguste arv on viimased neli aastat olnud tõusvas trendis. Mida saab koduomanik ise teha, et mustade mõtetega võõrad hoovist eemal hoida?
Kõige tähtsam soovitus - hoovist tuleks silme alt ära panna kõik, mis võib vargale huvi pakkuda. Isegi kui tegemist on vana plekist tünniga, kus hoitakse vihmavett, sest varga jaoks võib see tähendada mitu kilogrammi vanametalli.
«Kui juba hoovi tullakse, siis vaadatakse rohkem ringi. Esimesel korral läheb võib-olla kastmistünn, teisel korral murtakse lahti kuuriuks ja kolmandal korral ollakse juba toas sees. Reeglina on nii, et kui midagi huvipakkuvat leitakse, siis süvenetakse hoolikamalt, et mis sealt veel võtta on,» hoiatab G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
Hoovides leidub tihti redeleid, labidaid ja teisi esemeid, mis esmapilgul tunduvad lihtsalt lohakile jäetud asjadena. Varga jaoks saavad need täiesti teise tähenduse. Näiteks teise korruse aken on lahti ja seinale toetub redel - selle abil pääseb varas majja. Või maja uks on kinni, aga kuuriuks lahti ja seal vedeleb raudkang või kirves. Need on head tööriistad, et majja sisse murda. Näidete moraal on lihtne, kõik uksed peavad lukus olema ja õues vedelevad asjad tuleb silma alt ära koristada.
«Inimese jaoks võib see olla lihtsalt redel või seina ääres seisev labidas, kuid varga jaoks on see vahend, mille abil samm edasi liikuda,» osutab Pärjala.
Teda täiendab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, kelle sõnul tuleb nädalavahetuseks või pikemaks ajaks kodust lahkudes kindlasti luku taha panna kõik aiatööriistad, laste tõukerattad, grillid ja voolikud. Need on esemed, mida järelturul otsitakse ja mida vargad saavad kiiresti maha müüa.
Mida pimedam aeg, seda lihtsam on vargal tegutseda. Pärjala märgib, et kurikaelad jälgivad ka inimeste puhkusi või näiteks koolivaheaegu, sest siis jäävad kodud pikaks ajaks valveta. Samuti on neil lihtsam tegutseda suvekodudes, kus talveperioodil eriti ei käida.
«Mulle meenub üks lugu pererahvast, kes kevadel suvekoju läks. Neil oli seal eelneval suvel tehtud korralik punastest tellistest ahi. Keegi oli aga kivi-kivi haaval selle lahti võtnud ja ära viinud. Selline vargus ei võta kümme minutit, varas või vargad said seal rahulikult toimetada päevi, kui mitte nädalaid,» räägib Pärjala.
Sellise juhtumi puhul on ka selle uurimine keerulisem, sest pole täpselt teada, millal vargad käisid. Oli see hilissügisel, talvel või hoopis varakevadel.
Pärjala sõnul mõeldakse koduvalvele paraku tihti alles siis, kui kodus on sees käidud. Ta toob näite eelmisest suvest, kui Tallinna lähiümbrust tabas varguste laine. G4Sil tuli toona nõustada mitmeid sissemurdmiste ja varguste ohvriks langenud inimesi nii Sakust kui ka Kiisa, Kasemetsa, Metsanurme ja Roobuka piirkonnast. Kahjud polnud reeglina suured, kuid inimeste kodurahu oli rikutud.
«Enamasti mõeldakse, et valvesüsteem on vajalik asjade kaitsmiseks. Levinud on ka arvamus, et mul on kindlustus ja see hüvitab varguse korral esemete väärtuse, kuid tegelikult on koduvalve vajalik eelkõige ühel teisel põhjusel,» räägib Pärjala. «Erinevad uuringud, mida me ohvriabiga läbi oleme viinud, näitavad, et varguse ohvriks langenud inimesed ei muretse aastaid hiljem mitte materiaalse pärast, vaid kannatavad hoopis emotsionaalse trauma all. Asjad korvab kindlustus, aga emotsionaalne trauma sellest, et keegi tuli minu koju, võib väga pikalt kesta.»
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Tambre soovitab koduomanikele järgnevat: võimalusel paigaldada turvakaamerad ja lisavalgustus, lukustada aed ja kaaluda naabrivalve loomist. Kohe kui märgatakse kahtlaselt liikuvat sõidukit või võõraid ringi luuramas, tuleks sellest teavitada politseid ja naabreid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)