RAHVUSVAHELINE KOOLITOIDUPÄEV ⟩ 6 põnevat fakti, mida sa meie koolilõunate kohta veel ei teadnud

Koolilõuna Paalalinna koolis. Pilt on illustreeriv. Foto: Marko Saarm/Postimees Grupp

Tänase rahvusvahelise koolitoidupäeva puhul on asjakohane meenutada, miks on koolitoit tähtis. See on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas.

Tervelt elatud aastate vaatest on koolitoidul väga suur mõju, mitte ainult parema vaimse ja füüsilise tervise seisukohast, vaid ka üldisema tervisliku toitumise teadlikkuse parandamisel. On odavam panustada kvaliteetsesse koolitoitu, kui tegeleda hiljem laste ülekaalulisuse, õpiedukuse languse või muude tervise- ja sotsiaalsete probleemidega.

Eesti on maailmas üks neljast riigist, kus lastele pakutakse tasuta koolitoitu

Riike, kus sarnaselt Eestiga pakutakse tasuta lõunat, on maailmas vähe: Soome, Rootsi ja India on riigid, kus hoolimata perekonna sissetuleku suurusest on lõuna kõigile lastele tasuta. Põhjus, miks kõikides riikides ei pakuta tasuta koolilõunat, peitub osaliselt «võileiva-lõuna» kultuuris. Olukorras, kus enamik täiskasvanuid sööb lõunaks paar võileiba, peetakse seda normaalseks. Riikides, kus enamikul inimestel on lõunasöögiks soe toit, näiteks Soomes, Rootsis ja Eestis, peetakse koolilõuna süsteemi toetamist loomulikumaks.

Eestis on koolitoidu eest makstav riigitoetus alates 2018. aastast 1 euro lapse kohta päevas, sellele lisandub kohaliku omavalitsuse toetus, mis on paari erandiga alla 50 sendi.

Laste vaimne heaolu on toitumisega seotud

Värskest Eesti inimarengu aruandest selgub, et tervislikumalt toituvatel lastel on tavaliselt ka paremad vaimse tervise näitajad. Soovituslikust vähem köögi- ja puuvilju söönud õpilastel on 1,3−1,5 korda suurem tõenäosus kogeda depressiivsust. Samuti kogevad lapsed, kes ei söö regulaarselt hommikusööki, kaks korda sagedamini pikemaajalisi depressiivseid perioode võrreldes kooliõpilastega, kes ei jäta hommikusööki vahele. Daily pakub enamikus koolides ka võimalust hommikusööki süüa, koolipuhvetitest saab osta erinevaid puuvilju.

Õpilastele on tähtis, et söök oleks toitev ja tervislik

Daily iga-aastasest küsitlusest selgub, et õpilastele on kõige olulisem, et toit oleks toitev (53 protsenti) ja tervislik (32 protsenti). Toidu eestimaist päritolu peab oluliseks 9 protsenti ja mahetooraine kasutamist 5 protsenti õpilastest. Menüüsse sooviksid õpilased juurde magustoite ja puuvilju.

Eesti õpilaste lemmiktoit on juba üheksandat aastat järjest pasta

Küsitluse käigus selgitatakse välja ka koolilaste lemmiktoidud. Uuringust selgus, et õpilaste lemmikroaks on endiselt pastaroad, mida eelistab üle kolmandiku õpilastest, neile järgnevad pikkpoiss ja kanaroad. Hoolimata makaronide jätkuvast populaarsusest on oluline meelde tuletada, et lastele pakutakse neid lõunaks maksimaalselt kaks korda nädalas.

Koolides läheb järjest vähem toitu raisku

Daily korraldab igal aastal keskkonnakuul toiduraiskamise vastast kampaaniat, mille käigus jälgitakse ligi 70 koolisööklas üle Eesti nädala vältel tekkinud toidujäätmete kogust ja selgitatakse välja kool, kus õpilased raiskavad kõige vähem toitu. 2022. aastal läks Eesti õpilaste taldrikutelt prügikasti 10 protsenti vähem koolitoitu kui üle-eelmisel aastal – kui ülemöödunud aastal viskas iga õpilane prügikasti keskmiselt 21 grammi toidujäätmeid päevas, siis 2022. aastal 19 grammi. Kõige vähem toitu läks raisku Prantsuse Lütseumi õpilastel, järgnesid Tallinna Järveotsa gümnaasium ja Tallinna Tõnismäe reaalkool. Toidujäätmete kaalumise aktsiooni on Daily koolisööklates läbi viidud juba neli aastat.

Lapsevanemad tunnevad järjest suuremat huvi koolitoidu vastu

Igal aastal avab Daily üle Eesti 54 koolisöökla uksed ja ootab lastevanemaid koolilõunat degusteerima. Kui 2021. aastal käis koolitoitu söömas 700 lapsevanemat, siis aastal 2022 oli neid 2000. Avatud sööklate nädalat korraldatakse juba kolmandat aastat.