GALERII Keilas valmiv moodne lauluväljak on esimene omataoline maailmas

Kodu.postimees.ee
Copy
Keila kavandatav lauluväljak.
Keila kavandatav lauluväljak. Foto: lauluvaljak.keila.ee

Keila lauluväljaku laulukaar ei saa olema tavaline katus, kaugel sellest! See kaetakse hoopis kasvupinnase ja sellel elama hakkavate kukeharjalistega. Aasta lõpus valmivast uuest väliruumist saab oma kandi üks menukamaid kohtumispaiku. 

Elurikkust toetava lahenduse näol on tegu täielikult taimkattega kaetud katusega. Projekti eesmärk on Keila uue lauluväljaku rajamisel kasutada looduslähedasi jätkusuutlikke lahendusi ning aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Laulukaarele kolivad püsielanikena suhteliselt hooldusvabad kukeharjalased, mis pakuvad mitmekülgset silmarõõmu nii roheluse kui õitsemise näol.

Kukeharjad on vähenõudlikud ja vastupidavad, taludes nii põuda kui toitainete puudust. Neile kõige sobivam kasvupinnas ongi tegelikult toitainevaene ja suure vee läbilaskvusega. Kukeharjadele võib katuse rikastamiseks sekka ka näiteks nurmnelki, nõmm-liivateed, metsmaasikat ning erinevaid ürte istutada. Rohekatuseid on Skandinaavia maades ehitatud juba pikki aastaid ja nende kestvust ei ole hetkel määratletud, Rootsis 90ndatel rajatud rohekatused kestavad tänini.

Kas elav laulukaar ka laulukaarena toimib ehk heli võimendab? Jah, kuna pinnas ja taimed asuvad teisel pool kaart, siis toimivad need veel ka kõrvalise müra summutajatena. Nii peaks kaare alt kostev muusika ja laul kõlama eriti puhtalt. Katuse seest laskuv ekraan tekitab vajadusel lavale ka tagumise heli peegeldava ja tuult piirava seina.

Rohe-laulukaar pakub mitmekülgseid pikaajalisi hüvesid:

  • Rohelust tekib linna juurde ilma täiendavat maad kasutamata;
  • väheneb ja aeglustub sademevee äravool;
  • äravoolav vesi puhastub;
  • toimib soojusisolatsiooni ja jahutajana;
  • kaitseb laulukaart temperatuurikõikumiste ja ekstreemtemperatuuride eest;
  • aitab vältida soojussaare efekti;
  • paranab õhukvaliteeti (seob CO₂ ja toodab hapnikku, puhastab ja niisutab õhku);
  • toetab elurikkust, pakkudes varju või elupaiku erinevatele liikidele (sh taimed, linnud, putukad jt);

Keila lauluväljaku ideekavandi autor ja projekteerija on molumba osaühing. Projektis on terviklikuks lahenduseks kombineeritud vett läbilaskvad pinnad, rohekatused hoonetel, sademevee kogumine ja suunamine ringlusesse tarbeveena (lauluväljaku tualettides, kastmiseks) ning mitmekesine haljastus: erinevad rohustud, sealhulgas valge ristiku alad ja 1-2 korda aastas niidetavad niidualad, ning niiskeid tingimusi taluvate taimedega sademevee immutamise ala ehk vihmapeenar.

Lisaks on Keila uuel lauluväljakul plaanis kasutada ka muid säästlikke lahendusi, nagu näiteks bambuspinke ja päikeseenergial töötavaid väikevorme. Suur tähelepanu on ka teavitustel ja haridusel: lauluväljakule on kavandatud infostendid, väliõppeklass, «linnalapse sahver» (marjataimede, viljapuude ja söödavate taimede kasvatamiseks/tutvustamiseks) ning erinevaid lõhna-, ravim- ja ilutaimi sisaldav «meelteaed». Lauluväljak saab olema mitmekülgsete kasutusvõimalustega, sinna on muuhulgas planeeritud rulapark, laste mänguväljak ja talvel ka liuväli.

Uue väljaku ehitus peab valmis saama 2023. aasta lõpus, kogu ala valmib hiljemalt 2024. aasta kevadeks. Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vachti sõnul ehitus objektil juba käib.  

Rohekatuste eelised klassikaliste katusekivide ees:

  • väheneb koormus sademevee kanalisatsioonile;
  • energiasääst kütmise ja jahutamise arvelt
  • tulemuseks on pilkupüüdev, ent looduslähedane keskkond;
  • paraneb õhu- ja ka elukvaliteet;
  • bioloogilise mitmekesisuse suurenemine.
Tagasi üles