OMANIKE KESKLIIT Sundrenoveerimine ähvardab peaaegu pooli Eesti elamuid

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Homme on Euroopa Parlamendis hääletamisel hoonete energiatõhususe direktiiv, millel on suure mõjuga tagajärjed Eesti elamusektorile.

Juhul, kui tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) muudatusettepanekud leiavad täiskogu heakskiidu, tuleb kümne aasta jooksul Eestis sunniviisiliselt renoveerida hinnanguliselt üle 350 000 elumaja. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) kutsub Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas üles enne hääletust hoolikalt kaaluma kõiki direktiiviga kaasnevaid nõudeid koduomanikele.

EOKLi esimees Andry Krass nendib, et Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algne ettepanek on ITREs kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad.

«Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi. Veelgi enam, ennaktempos renoveerimiste peale surumine loob olukorra, kus hoonete soojapidavuse nimel tuleb vahetada fassaadid ja küttesüsteemid ka siis, kui muidu nende muutmiseks otsest vajadust polegi, või tuleb renoveerida hooneid, mis oleks mõistlik kasutusest hoopiski kõrvaldada,» leiab Krass.

Pärast Euroopa Parlamendi hääletust jätkub energiatõhususe direktiivi arutelu Euroopa tasandil kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning seejärel riiklikul tasandil. Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et liikmesriikidele tuleb tagada piisav otsustusõigus ja võimalus ise valida eesmärkide saavutamiseks sobivaimad vahendid, et mitte ajada oma inimesi veel suurematesse rahalistesse raskustesse.

Tagasi üles