ARVAMUS ⟩ Eesti peakokk: kliimakriisi lahendamiseks tuleb maailm dieedile panna! (1)
18. märts 2023, 13:51
/nginx/o/2023/03/17/15203854t1h0b1d.jpg)
Järgmistel aastakümnetel ja -sadadel tuleb meil tänasega võrreldes ära toita kordades rohkem inimesi kui täna. R-Kioski ja Caffeine kohvikute peakokk Riho Aunroos kergitab tulevikutoidu saladusloori.
Linnastumine on kaasa toonud lääneliku toitumise, mida iseloomustavad liigne kalorite tarbimine, ületöödeldud toiduained, ebatervislikud rasvad ning suur kogus loomseid saadusi. Ülemaailmne toidutootmine ohustab nii meie tervist, kliima stabiilsust kui ka ökosüsteemi vastupidavust ning on suurim keskkonnaseisundi halvenemise põhjustaja. Selle vastu on aga olemas lahendus, mis kõnetab oma lihtsuses üha suuremaid masse – planeedi tervise dieet (planetary health diet), kirjutab R-Kioski ja Caffeine kohvikute peakokk Riho Aunroos.
Põllumajandus on üks kõige suurema jalajäljega inimtegevus, mis kliimat ja ökosüsteeme mõjutab. Toidu tootmiseks on maakera jäävabast pinnast kasutusel umbes kolmandik ning uut maad hammustatakse juurde peamiselt inimeste kasvava isu tõttu liha järele. Suurenevale toidutootmisele vaatamata napib paradoksaalsel kombel aga endiselt enam kui 800 miljonil inimesel piisavalt toitu või on toidu kvaliteet kesine.
Demograafilised trendid kinnitavad, et järgmistel aastakümnetel tuleb tänasega võrreldes ära toita veelgi rohkem inimesi. See tähendab, et 2050. aastaks on tänapäeva toidutootmine sisuliselt kahekordistunud. Seda ajal, mil parimad maad on juba kasutusel ning kliimakriis süveneb. Lahendus peitub ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma (IPCC) ning maailma mõjukaima teadlaste arvamusi koondava akadeemilise ajakiri «The Lancet» nägemuses taimses toitumises.
Ajakirja «The Lancet» avaldatud aruande kohaselt on uuringud hinnanud erinevate dieetide keskkonnamõjusid. Valdav enamus neist on jõudnud järeldusele, et loomse päritoluga toitude asendamisel taimsete alternatiividega, kaasneb nii inimese tervisele kui ka keskkonnale positiivne mõju. Kui 54 maailma rikkamat riiki (17 protsenti elanikkonnast) läheks üle valdavalt taimsele toidumudelile, võimaldaks see põllumajandustoodangu heitkoguseid vähendada ligi 60 protsendi võrra. Sellega vabaneks maa-ala, mis on suurem kui kogu Euroopa Liit. See annaks võimaluse taastada maa ökosüsteeme süsihappegaasi sidumiseks.
Inimese ja planeedi tervist toetav toitumine
Mõiste «planeedi tervis» võeti esmakordselt kasutusele 2015. aastal. Mõni aasta hiljem töötas teemaga tegelev rahvusvaheline EAT-Lancet komisjon välja esimesed teaduslikud eesmärgid tervislike ja säästvate toidusüsteemide jaoks. Planeedi tervise dieet (planetary health diet) astub sellest omakorda sammu edasi ning seob toitumise teaduspõhiselt inimese tervise ning planeedi kestlikkusega.
Kõige selle eesmärk on sillutada teed kestlikule toidusüsteemile, mis varustab kasvavat elanikkonda tervisliku ja mitmekülgse toiduga ning aitab ära hoida globaalset keskkonnakatastroofi. Lihtsustatult tähendab see aga seda, et igaühe toidulaual peaks olema poole vähem punast liha ja suhkrut ning vastukaaluks topeltkogus köögivilju, puuvilju, kaunvilju ja pähkleid.
Oluline roll selles, kuidas toitu toodetakse, mida tarbitakse ning kui palju sellest raisku läheb, on nii toidutootjatel kui ka jaekettidel. Igapäevase toiduvaliku ja -menüü kujundamisel tähendab see põhimõtteid, millest lähtumine annab kindluse, et pakutav on ühtviisi hea nii tarbija tervisele kui ka keskkonnale. Praktikas tähendab see üha rohkem taimseid valikuid, veiseliha kõrvale jätmist ning kodumaise tooraine kesksele kohale toomist.
Sellised muutused ootavad varem või hiljem ees suuremat osa toidutööstusest. Pannes planeedi tervise kohalikul toorainel tuginevale, keskkonnasõbralikult toodetud ja võimalikult taimse toidu dieedile, saame anda oma panuse, et lahendada kliimakriis amps-ampsu kaupa.