:format(webp)/nginx/o/2023/03/21/15209974t1h699d.jpg)
Esimese kevadsooja saabumisega on sagenenud lõkete tegemine. Päästeamet tuletab meelde, et tuld tehes peab järgima ohutusreegleid. Ohutuse eiramine ja hooletus võivad lisaks tuleõnnetustele tuua kaasa rahatrahvi.
Esimese kevadsooja saabumisega on sagenenud lõkete tegemine. Päästeamet tuletab meelde, et tuld tehes peab järgima ohutusreegleid. Ohutuse eiramine ja hooletus võivad lisaks tuleõnnetustele tuua kaasa rahatrahvi.
Viimase nädala jooksul on ilm püsinud plusspoolel, lumi on hoogsalt sulanud ning aiatööde hooaeg tasapisi alanud. Koristustööde käigus tehakse sageli ka lõkkeid, kuid kahjuks kipub lõkkemeistril tuleohutus aeg-ajalt meelest minema. «Märtsikuus on päästjad saanud juba esimesed väljakutsed sündmustele, kus lõkkes on põletatud prahti. Meeles tuleb pidada, et lõkkes tohib põletada ainult puhast puitu, pappi ja paberit. Prügi koht on prügimäel ning lõkkes seda põletada ei tohi,» rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet.
Lõkke ümbrus tuleb põlevast materjalist puhastada selliselt, et ei oleks ohtu ümbruse süttimiseks. Jälgida tuleb ilmaolusid ning tuulisel ajal tasub lõkke tegemisest loobuda. Kui ilm lõkketegu võimaldab, tuleb meeles pidada, et tuld ei jäeta hetkekski järelevalveta. Kuival ajal piisab õnnetuse juhtumiseks vaid hetkest – tuul kannab lõkkest lenduvad sädemed kuivale pinnasele ja ulatuslik tulekahju võibki alguse saada. «Selleks, et lõke oleks tuleohutu, tuleb lõkkease ette valmistada – see tuleb puhastada põlevast materjalist ning mõistlik on tulease ümbritseda kivide või mullavalliga. Lõkke lähedal tuleb hoida esmaseid tulekustutusvahendeid. Selleks sobib hästi ämbritäis vett,» lisas Taavet.
Kevadel tuleb tuld tehes olla eriti ettevaatlik, sest lume alt välja sulanud mullune rohi muutub juba esimeste tuultega kuluheinaks, mis kergesti süttib. Harvad pole juhud, kui aias askeldavad inimesed kulu põletada soovivad. Seda aga teha ei tohi. «Kulu põletamine on aastaringselt keelatud. Kahjuks leidub igal aastal siiski neid, kes seda keeldu ning ka tuleohutuse reegleid eiravad. Sel juhul on võimalik eirajaid trahvida,» selgitas Tuuli Taavet.
Kui varasemalt said trahvi määrata eeskätt inspektorid, siis nüüd on see võimalus vajaduse korral rohkematel päästetöötajatel. «Lühimenetluse korras saavad tuleohutusnõuete vastu sagedasi eksijaid vajadusel trahvida nüüd ka selleks õigust omavad ja koolituse saanud päästemeeskonna juhid,» sõnas Taavet. Summa, mis ohutusnõuete eiramise eest lühimenetluse korras välja tuleb käia, on 40 eurot.
Lühimenetlusega määratud trahv on mõjutusvahend, millega elanikke ohutusnõuete täitmisele suunatakse, et ennetada kahju tekkimist nende varale või loodusele. Karistusregistris selline trahv ei kajastu. Tõsisemaid rikkumisi menetlevad ohutusjärelevalve inspektorid, kelle määratud trahvisummad võivad olla tunduvalt suuremad, ulatudes kuni 1200 euroni.
Täpsemalt saab tuleohutusreeglitega tutvuda SIIN.